Keset piiriäärset Obinitsa küla seisab sajandivanune hoone, mille uksed on suvekuudel külastajatele avatud igal päeval hommikust õhtuni. Teadjatele on maja tuntud Obinitsa seto seltsimajana, kus on end sisse seadnud koos leelokooridega kaheksa mittetulundusühingut. Võõraste jaoks on aga hoopis olulisem teada, et siin ootab neid ees lahke ja rõõmsameelne majaperenaine Rieka Hõrn, kes pakub Setumaal rändajatele Taarka Tarõs kultuurikõrvaseks maitsvat kehakosutust.

„Kui turist tuleb piirkonna elu-oluga tutvuma, soovib ta osa saada meie kultuurist kogu selle mitmekesisuses. Rahvuskultuurist tervikpildi loomiseks on oluline näha keskkonda, kus meie inimesed elavad, osaleda meie pidustustel. Sugugi mitte kõige väiksema tähtsusega ei ole ka meie rahvusroogade maitsmine,” on Hõrn veendunud. Kui infot lugeda osata ja mõista, siis võib toit rääkida harjumustest, kommetest, aga ka elukeskkonna võimalustest enamgi kui inimene.

Setumaa tutvustamine käibki mitmes valdkonnas tegutsevate inimeste koostöös. „Setu kogukond on nii üksteisega seotud, et raske on piire tõmmata, kes mida täpselt teeb. Tavaliselt on turistil enne meie juurde sattumist Setumaale tiir peale tehtud ja kui ta siin lõpuks maha istub, on tal veel tuhat küsimust setu kultuuri ja tänapäevase elamise viisi kohta ning meie siin püüame talle kõike selgitada ja mida võimalik, seda ka näidata,” räägib Hõrn.

Rahvuskultuuri esitlemisel on piirid

Rieka Hõrni hinnangul annab turism Setumaal päris häid võimalusi töökohtade loomiseks ja elu säilitamiseks piirkonnas. Samas tuleb naise arvates teha väga kindlalt selgeks sihtgrupp, keda Setumaale oodatakse. „Me eksponeerime ju inimeste igapäevaelu ja see seab omad piirid,” lausub Hõrn. Peredes, kus elavad vanemad inimesed, on vana kultuur veel väga tugevalt sees ja selle järgi ka elatakse. Seejuures on setudel rida tegemisi, kuhu nad ei taha võõraid ligi. Paraku on info omapärastest kommetest laiali läinud ja ikka tahab keegi vaatama tulla.

(Loe edasi ajalehest või telli pdf.)