Rohemajandus kui uue majanduse kasvumootor

Tänapäeval näevad arenenud riigid rohemajanduses lahendust nii kliimamuredele kui ka üht uute töökohtade ja majanduskasvu allikat. Juba 1990. aastate alguses kirjutas toonane keskkonnaminister Andres Tarand enne esimesele ÜRO keskkonna ja arengu tippkohtumisele suundumist: „Arenenud maailm on üsna üksmeelne kolmes energeetikat puudutavas printsiibis, mida lähitulevikus tuleb rakendada. Need on: säästlikkus, energiatoodangu hajutamine ja alternatiivenergeetika arendamine. Neid juhtmõtteid ei tohi vastandada, neid peab arendama korraga, muidugi võimaluste piires.”

Nüüd, pea kaks aastakümmet hiljem, Rio de Janeiro ÜRO teise kestliku arengu tippkohtumise järel, on kujunenud valdavaks arusaam, et taastuvenergeetikast peab saama peavooluenergeetika ja et energia säästmine on kõige tõhusam viis energiavõimsuste suurendamisel. Ometigi esitatakse aina rohkem ka kahtlusi, eriti just majanduse ebastabiilsuse valguses, et kas sellel kõigel on mõtet. Üha kasvavas tempos kiireneb ressursside kasutamine ja fossiilsete energiaallikate tarbimine suurendab jätkuvalt CO₂ heitmeid. Lisaks kasvab maailmas pidevalt sõltuvus naftast, mis paljuski pärineb Lähis-Idast, Lääne-Aafrikast ja Venemaalt ehk piirkondadest, mille valitsused ei häbene pöörata oma energiaressurssi poliitiliseks mõjutusvahendiks.

Kui 20. sajandil kasvas rahvaarv neli korda, siis fossiilkütuste kasutus suurenes samal ajal 13, maavarade kasutus 23 ja vee kasutus üheksa korda. Erinevate analüüside järgi kasvab maailma energiavajadus võrreldes kriisieelse ajaga 2035. aastaks poole võrra. Seda trendi veavad eeskätt tärkavad majandused.

Ka Eesti väljakutseks kujuneb küsimus, kuidas saavutada vähemaga rohkem? Ei saa rääkida ainult energeetikast, vaid majandust tuleb vaadata tervikuna. Selle eesmärk on vähendada tema mõju keskkonnale. Euroopa keskkonnaagentuuri andmetel suurenesid 2010. aastal Eesti CO₂ heitmed Euroopa Liidus kõige enam – tervelt 25,2 protsenti. Hoolimata põlevkivienergeetika tohutust keskkonnareostusest suunab valitsus jätkuvalt sadu miljoneid eurosid tema toetamisse. Meie majandus on Euroopa Komisjoni hinnangul energiamahukamaid Euroopas, mistõttu kaotab ta kasvavate energiahindade tõttu kiiresti konkurentsivõimet.

Seega tuleb keskenduda sellele, kuidas piirata meie tarbimiskäitumise hävitavat mõju loodusele ja väljuda ohtlikust sõltuvussuhtest, millesse naftat eksportivad autoritaarsed riigid on maailma tõmmanud. Lahendus saab olla vaid üks – raiskamisele orienteeritud majandusmudel tuleb lülitada ümber säästlikule ja kestlikule režiimile. Rohemajandusele kui võimalusele oli üles ehitatud ka Rio de Janeiro tippkohtumine.

Leian, et Eesti ei tohi kaasa minna suurriikide pillava ja vastutustundetu mentaliteediga. Peame enestele leidma teise tee, koondama oma parima ekspertiisi ja olema esimeste hulgas, kes oma majanduse ümber vaatavad. Sellega teeme teene nii enestele kui ka järeltulevatele põlvedele ning ehitame üles tulevikumajanduse, mis pakub tööd ja sissetulekut pikkadeks aastateks. Selles on kanda keskne roll riigil, kes koostöös partneritega peab võtma vastutuse, panustama ja riske jagama. Vaid riiklik pikaajaline poliitika annab investoritele kindluse investeerida rohemajanduse uudsetesse ja tulevikus tulu toovatesse tegevusaladesse. Vaid vastastikuse usalduse korral suudetakse investeerida miljardeid eurosid selleks, et meie kodud ja töökohad muutuksid säästlikumaks, et toimuks üleminek taastuvatele energiaallikatele ning et otsustavalt kahaneksid jäätmekogused ja saastamine.

Rohemajandus tähendab transpordi ning logistika ümberkujundamist, keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõttu, materjalikulu ja kemikaalide kasutamise vähendamist tööstustes ning sügavaid muudatusi pakendamise jaekaubanduse vallas. Loomulikult tähendab rohemajandus ka mahepõllumajanduse arendamist ja inimeste ärgitamist kohalike toodete tarbimisele.

Kui paljud uutest lahendustest nõuavad nii teadlaste jõupingutusi kui ka suurt raha, siis mõned vajavad ainult loovamat lähenemist ja vanade dogmade murdmist. Igal juhul teevad sotsiaaldemokraadid praegu tõsist tööd omapoolsete rohemajanduse ettepanekutega. Tuleb teha kõik selleks, et Eestil ei jääks vajaka tulevikukujutlusest.