REISIMEES • Enam kui poolesaja päeva pikkuselt Siberi ekspeditsioonilt kodumaale naasnud Võrumaa mees Elver Laanemets nägi reisil olles nii Võru suuruseid mahajäetud linnu, suuri kullakaevandusi kui ka metsast enda ja kogu ülejäänud reisiseltskonna poole jooksvaid karusid. Samas kohtus ta kaugel Venemaal juhuslikult ka omakandimeestega ja juba üheksa aastat teel olnud hollandlastegagi.

„Lähme paari nädala pärast Siberisse!”

7. augustil jõudsid kümme Eesti meest ja kolm Toyota maasturit tagasi 54 päeva kestnud Siberi ekspeditsioonilt „Magadan 2012”.

Kuigi selline pikk ja keerukas reis nõuaks justkui igakülgset pikaajalist ettevalmistust, sai Elver Laanemets minekust teada kõigest mõni nädal enne. Varem üldiselt seljakotiga rännanud mehele helistas tuttav, kes kutsus teda Siberit avastama. „Üks vend oli alt ära hüpanud ja nii siis küsitigi, et ega mina kaasa tulla ei taha,” ütleb Laanemets, kes oli pakkumisega üsna kiiresti nõus.

Et otsustada, kas mingi inimesega tasub luurele minna või mitte, peab teda hästi tundma. Reis mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusele Siberisse on aga kahtlemata midagi enamat kui lihtsalt väike luureleminek. Seda huvitavam on, et Elver ei teadnud enne teeleasumist neist inimestest, kellega järgneva 54 päeva jooksul nii mõndagi koos nähti ja kuuldi, mitte midagi.