Menu

.      

Ettevõtlik Antsla vald: Elukeskkonna parendamine toob inimesed maale, erakondlik poliitika viib viimasedki

Vallavanem Tiit Tõnts: „Antslat teatakse suuresti tänu Hauka laadale. Sel aastal seadsime eesmärgi tõsisemalt tegeleda laada maine tõstmisega. Mõnede piiravate meetmete kasutamine andis juba väga häid tulemusi ja me kavatseme neid ka järgmistel aastatel rakendada.” Foto: TAIMI PLADOPärast 1999. aastal toimunud Antsla valla ja linna ühinemist on Antsla vallast saanud elanike arvu järgi suuruselt teine vald maakonnas. Kuna kõik omavalitsused sõltumata suurusest peavad täitma universaalseadustest tulenevaid kohustusi, on võimu teostamine suuremas vallas odavam ja võimalused elaniku kohta suuremad. Seega annab inimeste rohkus kohalikule omavalitsusele rea eeliseid avalike teenuste pakkumisel ja kohaliku elu korraldamisel. Kuigi põhiseadusest tulenevalt on omavalitsustel suur autonoomia, on väikeste valdade eelarves selleks väga vähe mänguruumi. Pealegi on riigi poolt tuleval rahal kohustusesildid küljes. Suured on mõistliku majandamisega võimelised looma mingigi rahalise puhvri.  


„Miks peab elu käima kraavist kraavi?”


Antsla vallavanema Tiit Tõntsu sõnul häirib kohaliku elu korraldamist kõige rohkem riigi poliitika heitlikkus. „Miks peab elu arenema kogu aeg ühest kraavist teise – miks me ei võiks võtta otse sihti ja sedamööda liikuda, jättes kõrvale erakondlikud huvid? Praegu on kohalik omavalitsus see, kes peab poliitikute meelemuutustes püüdma vähegi selgemat sihti hoida,” lausub Tõnts nördimusega. „Mina olen sellele vastu, et vallas erakondlikku poliitikat aetakse. Tööd tuleb teha, mitte erakonnaasju ajada.” Raha ei tuleks paigutada populismist lähtudes koheselt nähtavatesse objektidesse teadmisega, et see toob valimistel kindlad hääled, vaid infrastruktuuri parendamisse, mille eesmärk on piirkonda inimesi juurde tuua. Investeeringud peaksid olema kasulikud nii kohalikule elanikule kui ka ettevõttele.  


Vallavanema nägemuse järgi on riigi regionaalpoliitika suunatud pigem elu koondumisele suurematesse linnadesse kui elu säilitamisele maal. Kunagi töötas suuresti Antsla valla aladel asuvas Karula rahvuspargis palju inimesi, nüüdseks on jäänud vaid paar. Metskonnad jäid reformi käigus tühjaks, postkontorid on kinni pandud, tanklad suletud. „Nii meie maaelu rahulikult ja tasakesi välja suretataksegi,” ohkab Tõnts.

Seotud lood


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD