Võru Soojuses toodetud kortermajadele ja ettevõtetele müüdava sooja hinna hüppeline tõus alates sügisest on ühelt poolt hea ettevõttele, kuna võimaldab teha investeeringuid, aga teiselt poolt tähendab elanikele senisest suuremaid küttearveid.

Kokku tähendab hinnatõus Võru Soojusele üle 200 000 euro täiendavat tulu aastas, teiselt poolt tuleb see summa välja käia Võru linna elanikel ja ettevõtjatel, kes saavad tarbida vähem muid kaupu ning teenuseid.

Võru linna esindajad ja Võru Soojuse uue omaniku, Saksa energiafirma Danpower GmbH juhid kinnitasid küll, et hinnatõus pole seotud Võru soojafirma omanikuvahetusega, ent tegelikkuses on need kaks asja omavahel seotud. Pärast müüki pole Võru linnaisad enam Võru Soojusega otseselt seotud, mistõttu on ettevõttel lihtsam hinda tõsta. Võru Soojuse juht Ilmar Sild on küll jätkuvalt Võru linnavolikogu liige, ent tema saab hinnatõusu välja vabandada ettevõtte vajadustega.

Parim lahendus Võru linnale oleks olnud jätta soojafirma praegu veel müümata. Siis oleks saanud pakkuda elanikele ja ettevõtetele jätkuvalt Eesti üht soodsaimat sooja hinda ning järk-järgult uuendada soojatrasse ja katlamaju. Isegi sooja ja elektri koostootmisjaama oleks saanud ära teha, sest selleks antakse kolmandiku ulatuses Euroopa Liidu toetust. Võru soojafirma suur eelis on ligi 90 protsendi ulatuses biokütuste, see on hakkpuidu ja saepuru kasutamine. Biokütus on kohalik tooraine ja selle hind pole erinevalt põlevkiviõlist ja gaasist viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Võru linn on ettevõtte omanikuna teinud viimase kümne aasta jooksul õiged otsused ja nüüd oleks saanud nende otsuste tulemust linnaelanike hüvanguks kasutada.

Soojafirma müügi tingis Võru linna suur laenukoormus, mistõttu oleks ettevõtte müümata jätmisel linna muud investeeringud toppama jäänud, näiteks tänavate korrastamine. Laenukoormus muutus omakorda probleemiks pärast üleilmset finantskriisi ja Euroopa Liidu rikaste riikide poolt kehtestatud karme piiranguid.