DOONORLUS • Kas oled noor terve mees vanuses 19–38 ja sul ei ole midagi selle vastu, kui sul on tulevikus lapsed, keda kasvatab keegi teine? Sellisel juhul oled sobilik kandidaat spermadoonoriks. Hea uudis on see, et sperma loovutamise eest makstakse ka raha. Käisime Elite kliinikus uurimas, mida tulevane doonor teadma peab ja kuidas on noorte meeste viljakusega Eestis lood üleüldse.

Kuidas kunstliku viljastamisega algust tehti

Minu vestluspartneriks on Elite kliiniku laboriarst, doktor Pia-Astrid Ott, nooruslik ja särasilmne daam, kes on eestlaste viljakuse edendamisega tegelenud juba üle 50 aasta.

Doktor Ott on spermaga töötanud juba aastast 1951. Ta tunnistab, et unistas tegelikult hoopis dermatoloogi elukutsest, kuid kuna nõukogude ajal ei saanud endale ise töökohta valida ning pidi minema sinna, kuhu suunati, siis tema sattus tolle aja „orjaturu” tingimustes, nagu ta ise naerulsui ütleb, Tartu naha- ja suguhaiguste haigla laboratooriumisse, kuhu jäi tööle 41 aastaks, saades selle juhatajaks.

„See oli väga ränk töö,” meenutab doktor Ott ja räägib, et tööga käis kaasas ka sperma uurimine. „Aastas tehti 100 spermauuringut,” märgib ta.

1992. aasta aprillis asus dr Ott tööle Tartu ülikooli naistekliinikusse, kus dr Andrei Sõritsa eestvedamisel hakati tegelema kunstliku viljastamisega. Dr Oti ülesandeks oli seal spermauuringute tegemine ja doonorite hankimine.

Dr Sõritsa ja dr Oti töö tulemusena sündis 1995. aasta augustis Eesti esimene katseklaasilaps.

Kes on sobilik spermadoonor?

Mis määrab sperma kvaliteedi?

Kuidas saada spermadoonoriks?