Menu

.      

Töövaidlusi ei tasu karta – tuleb vaid endas kindel olla

Tänavu 31. juuli seisuga on töövaidluskomisjonile tehtud 17 avaldust. Foto: AIGAR NAGELTÖÖVAIDLUSED ❯ Pärast niinimetatud masu on töötajatelt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste arv küll hüppeliselt alanenud, kuid tööandjate avalduste arv püsib enamvähem stabiilsena. 2009. aastal tehti 111 avaldust (viis neist tööandjatelt), 2010. aastal 36 avaldust (kolm neist tööandjatelt), 2011. aastal 34 avaldust (kaheksa neist tööandjatelt), möödunud aastal 28 avaldust (kaks neist tööandjatelt). Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on tehtud 17 avaldust (seitse neist tööandjatelt).

Töövaidluseks saab nimetada lahkheli, mida töölepingu sõlminud pooled pole suutnud omavahel klaarida ning kus õigluse jaluleseadmiseks ja tõe väljaselgitamiseks pöördutakse tööinspektsiooni või kohtusse. Avalduse esitaja peab otsustama, kas esitab oma nõude kohtule või töövaidluskomisjonile, sest mõlemasse kohta avaldust esitada ei saa. Nii nagu kohtu otsus on täitmiseks kohustuslik, on seda ka töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.

Avalduse võib esitada elektrooniliselt või paberil. Täpsemad juhised selleks leiab tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee. Avalduse juurde tuleks lisada nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus ja nõude õiguslik alus, mida ollakse valmis ka põhjendama. Seega tuleks kindlasti üle vaadata dokumentatsioon, millega suudetakse oma õigusi kinnitada, nagu näiteks tööleping, poolte omavahelised kokkulepped ja kirjavahetus. Komisjon lahendab juhtumeid, mille nõude summaks on maksimaalselt 10 000 eurot, suuremate summade puhul tuleks pöörduda juba kohtusse.

Üldine nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg aga 30 kalendripäeva ja seda alates ülesütlemisavalduse saamisest arvestatuna. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on suisa kolm aastat.

20 PÄEVA ENIMLOETUD