JÕED • Hoiualade kaitse korraldamiseks on keskkonnaameti tellimusel ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel valmimas kaitsekorralduskavad. Kaitsekorralduskava on dokument, kus antakse ülevaade kaitstavast alast, tuuakse välja olulised mõjutegurid ja kavandatakse vajalikud tegevused kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitsekorralduskavad koostatakse kümneks aastaks.

Mis on hoiuala?

Eestis on juba aastakümneid kasutuses looduse ja maastike säilitamiseks erinevat tüüpi kaitsealad – rahvuspargid, looduspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Seoses Euroopa Liitu astumisega võttis Eesti riik kohustuse kaitsta Euroopas looduskaitseliselt väärtuslikke liike ja nende elupaiku. Väljaspool olemasolevaid kaitsealasid on nende elupaikade kaitseks meil moodustatud eraldi hoiualad. Nii kuuluvadki hoiualad ja enamik meie kaitsealasid ühtlasi üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000.

Kus ja mida kaitstakse?

Pärlijõgi, Peetri jõgi ja Vaidva jõgi on Koiva jõkke suubuva Mustjõe lisajõed, mis ülemjooksul voolavad Lätis. Peetri jõe ja Vaidva jõe hoiualad paiknevad Mõniste vallas, Pärlijõe hoiuala jääb valdavalt Rõuge valla piiresse. Võhandu, mis on Eesti pikim jõgi, voolab läbi Põlva- ja Võrumaa ning hoiualagi jääb mõlemasse maakonda. Kaitsekorralduskavas käsitletakse hoiuala osa, mis paikneb Võrumaal Sõmerpalu vallas ja Põlvamaal Kanepi vallas.