KÜSIMUS–VASTUS • Seekord osaleb kohalikel valimistel palju kandidaate, näiteks Riigikogu liikmed ja maavanemad, kel pole isegi pärast volikokku valimist kavatsustki volikogu liikmeks minna. Tegemist on rahvasuus niinimetatud peibutuspartidega, kelle ülesanne on erakonnale valimistel hääli tuua.

Küsisime Kagu-Eestist Riigikokku valitud saadikutelt, kas nad kandideerivad ise kohalikel valimistel, miks nad seda teevad ja kas neil on kavatsus pärast valituks saamist volikokku minna. Küsimused olid järgmised: 1. Kas kandideerite lähenevatel kohalike omavalitsuste valimistel volikogusse? Miks? 2. Kui osutute valituks kohalike omavalitsuste valimistel, kas lähete siis volikokku? Miks?
Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Jah, kandideerin Tallinna linnavolikokku. Ühtlasi olen Tallinna linnapea kandidaat ja asun sellele kohale juhul, kui valimistulemus seda võimaldab. Ma pole kunagi pooldanud piirangut, mis ei luba praegu Riigikogu liikmel kuuluda samaaegselt ka kohalikku volikokku. Toetan selle piirangu kaotamist ja sel juhul oleks ka täiesti loomulik, et Riigikogu liikmed osalevad aktiivselt kohalike volikogude valimistel ja valituks osutudes nende töös.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Loomulikult kandideerin, sest mulle läheb minu ümber toimuv väga korda. Tahan ise kaasa rääkida ja oma panuse anda kodukoha elu korraldamises. Seda on kõige tõhusam teha kuuludes volikokku.

Valituks osutudes saan volikogu töös kaasa lüüa pooleteist aasta pärast, pärast selle Riigikogu koosseisu töö lõppu. Kui ma praegu ei kandideeriks, oleks järgmine võimalus volikogu töös osaleda alles nelja aasta pärast. Seniks saan osaleda aga volikogu erinevate komisjonide töös.

Urmas Klaas (Reformierakond): Kandideerin kohalikel valimistel Põlva volikokku. Pean väga tähtsaks, et tulevane Põlva vald pingutaks rohkem, et suurvalda loodaks juurde uusi ja tasuvaid töökohti. Selleks peab vallavolikogu ja vallavalitsus tegema ettevõtjate ning potentsiaalsete investoritega tihedamat koostööd. Üks asi on kiire planeeringute menetlemine ja bürokraatlike barjääride ületamine, samuti vajaliku taristu väljaehitamine, kuid üha rohkem on vaja võimalikke investoreid nii-öelda üles otsida ning neid Põlvasse kutsuda. Samuti vajab maakonnakeskus Põlva senisest tugevamat mainekujundust.

Kindlasti on võimalik rohkem üheskoos pingutada, et Põlvamaal toodetu jõuaks enam ka rahvusvahelistele turgudele. See annaks siinkandis rohkem tööd ja leiba. Töökohtadega seotud valimislubaduse kui ka teiste täitmist saan korraldada paremini oma Riigikogu tööd tehes, sest olen lisaks komisjoni esimehe rollile ka parlamendi Eesti–Saksa ja Eesti–Venemaa parlamendirühma esimees.

Kes minu tegevust on jälginud, teavad, et olen alati Kagu-Eestit, sealhulgas Põlva ja Põlvamaad, oma tegemistes toetanud ning pole kunagi unustanud, et olen ju ka nelja aasta eest Põlva volikokku valitud. Tuletan meelde, et nelja aasta tagustest lubadustest on realiseerunud näiteks linna ja valla ühinemine, Põlvas üldhaigla säilimine ja paljud teised teemad, millele olen saanud kaasa aidata.

Ütlen ausalt, et kavatsen pärast kohalikke valimisi teha edasi Riigikogu tööd. Ent luban panustada jätkuvalt ka Põlva asjadesse, täites valimislubadusi ja valimisprogrammi. Austan oma valijaid ning pean neid tarkadeks inimesteks, kes teevad oma otsuse ja loodan, et toetavad mu selliseid mõtteid ning tegevusi.  

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Kandideerin kohalikel valimistel Eesti Keskerakonna nimekirja esinumbrina Valga linnas ja olen üles seatud ka Valga linnapea kandidaadiks. Kandideerin sellepärast, et tahan Eesti elu korraldamisel kaasa rääkida. Valgast valitud Riigikogu liikmena olen kohustatud Valga linna arengut jälgima, oma erakonna seisukohtadest lähtudes seda arengut suunama ja aitama. Kandideerimine näitab, et olen kohal, olen aktiivne, löön kaasa. Ei kujuta ette, et Lõuna-Eesti saadikud Riigikogus ei tunneks huvi, kuidas nende piirkonna linnadel ja valdadel valimistel läheb. Muidugi lööme kampaanias kaasa ja toetame valgalasi!

2. Kõigepealt tuleb saavutada võit valimistel! Siis tuleb teha otsus, kus jätkata. Kas Riigikogus või näiteks Valga linnavolikogus. Kahjuks IRLi saadikute ettepanekul tehtud seadus praegu ei luba Riigikogu liikmeil olla ühteaegu kohalikus valla- või linnavolikogus. Minu meelest on see ebaõnnestunud seadus ja seda tuleks muuta. Valdavas osas maailma riikides saab parlamendi saadik osaleda ka kohaliku volikogu töös. Peaminister Andrus Ansip ja enamik reformierakondlasi arvab ka nii. Mulle tundub, et kohe pärast kohalikke valimisi antakse sisse vastav seaduseparandus, mis lubaks parlamendi liikmeil osaleda ka kohaliku omavalitsuse volikogu töös.  

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Jah, kandideerin kohalikel omavalitsuste valimistel volikogusse. Soovin, et väiksemates omavalitsustes oleks sama hea elada kui Tallinnas, kus mõeldakse inimestele: soodustatakse töökohtade tekkimist, luuakse  tasuta ühiskondlik transport jpm. Toetan oma osalemisega kohalikel valimistel meie erakonna poliitikat selles omavalitsuses. Pean vajalikuks, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik osaleda ka kohalike omavalitsuste töös. Olles valitud Põlvamaalt Riigikogu liikmeteks, sooviksime näiteks kaasa aidata oma kogemuste ja teadmistega ka kodukoha omavalitsustes. Nagunii sõidame iga nädal üle Eestimaa Tallinna ja Lõuna-Eesti vahet ning meist oleks ka kodukandi arengus rohkem kasu. Toetan kiiremas korras selle seaduse muutmist ka Eesti parlamendis.

Võrdluseks: näiteks Soomes on läbi aegade parlamendi liikmed osalenud kohalike omavalitsuste volikogudes ja seda peetakse seal väga normaalseks.

2. Selliseid otsuseid tehakse siis, kui valimistulemused on selged.

Priit Sibul (IRL): Kohaliku elu ja teemadega kursis olemiseks ning kaasarääkimiseks pean vajalikuks kohalikel valimistel osaleda ja kandideerida. Selleks on mitmeid olulisi põhjuseid. Esiteks teemad, mis on mulle teistest olulisemad ning kus näen võimalust enam panustada, on haridustemaatika ja maaettevõtlus. Haridusmaastikul on Põlvas lähiajal ees olulised otsused sisust kuni haridusvõrgu küsimusteni välja.

Teiseks soovin, et Põlva vallavanemaks saaks IRLi esinumber Arne Tilk. Ta on juht, kellel on teadmisi, tahtmist, jõudu ja pädevust Põlvat vedada. Olen endale lubanud, et kui minul on võimalik kuidagi selle eesmärgi täitumisele kaasa aidata, siis seda ma ka teen. Kolmandaks olen võtnud eesmärgiks, et meie nimekiri ei ole tekkinud vaid korraks ühtedeks valimisteks. Hakkame käima regulaarselt koos kogu valimisperioodi aja ning kõigil nimekirjas kandideerijatel on võimalus pidevalt olla infoga kursis ja oma ideid jooksvalt pakkuda. Olen lubanud selles osas olla initsiaator ja eestvedaja. Neljandaks arvan, et Põlvale on kasulik, kui oleme vastastikku kursis sellega, mis toimub valitsuses ja parlamendis ning kohapeal.

Asun Põlva vallavolikogu liikme kohuseid täitma pärast 2015. aasta parlamendivalimisi juhul, kui ma enam valituks ei osutu.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Kandideerin lähenevatel valimistel volikogusse. Teen seda sotsiaaldemokraatide nimekirjas Võru linnas ja mul on hea meel, et selline võimalus on elus tekkinud. Juba selle lühikese ajaga, mil olen teinud väikest kampaaniat Võru linnas, on inimesed pöördunud minu poole mitmete küsimustega. Paljudel puhkudel ei piirne lahendused vaid linnavolikogu ja linnavalitsuse kompetentsiga. Siinkohal oleks hädasti tarvis, et volikogu liikmetel oleks pärast valimisi tugev ühendus nendega, kes on Riigikogus. Paljudes asjades ei ole lahenduste leidmine ka ühe omavalitsuse piirides, asju tuleb vaadata piiriüleselt. Võru linn pole enam kaugeltki piiridega piiratud üksikkeha, ta on regiooni vedur ning sellest tulenevalt on tema eesmärgid ja kohustused palju suuremad. Ent on ka väikseid asju, mis linnas täiesti käest ära. Näiteks avaliku korra probleemid jahmatasid mind tõsiselt. Kuidas on juhtunud nii, et ühes kaunis ja pealtnäha rahulikus linnas, Võrus, on avalik kord totaalselt käest ära? Olen kohtunud juba linnavalitsuse ametnikega, politseitöötajatega ja linnarahvaga. Lähiajal viivad linnaelanikud uue pöördumise linnavalitsusse, et tagada linnaelanikele seadustest ja määrustest tulenev kord. Lähiajal korraldame ümarlaua, kus saavad kokku linnaelanikud, politseitöötajad, linnavalitsuse ametnikud ja meie, sotsiaaldemokraatide esindajad, kes seda teemat veavad. Avalik kord on linnas probleem, mis vajab lahendamist, ja ma näen, et saan sellega hakkama.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sellel sügisel osaleb kogu Riigikogu juhatus eesotsas Riigikogu esimehe Ene Ergmaga, kandideerivad ministrid ja maavanemad. Põlvas kandideerivad lisaks minule Riigikogu liikmed Urmas Klaas ja Priit Sibul ning maavanem Ulla Preeden. Riigikogu liikmel ei keela seadus kandideerida ja volitused valla volikogus taastuvad kohe, kui tema mandaat Riigikogus lõpeb. Samas maavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal. Maavanem peab teostama järelevalvet selle omavalitsuse üle, kuhu ta kandideerib. Kas saab veel absurdsemat olukorda olla? Keegi neist eelnimetatud isikutest pärast valimisi sellest sügisest volikokku ju ei lähe.

Minule läheb Põlva elu korda ning minul kui juurtega põlvalasel, kes on kokku 18 aastat juhtinud Põlva valda ja Põlva linna, ei ole võimalik seda poliitilist mängu kõrvalt vaadata. Samuti on minul kui eelmisel linnapeal kohustus valijale aru anda, kuidas on Keskerakond viimasel neljal aastal linna juhtinud ja oma valimislubadusi täitnud. Hea tunne on minna vastu valimistele, kui Põlva on võimekuselt Eesti 13. omavalitsus ja teenuste pakkumiselt kõige parem omavalitsus. Linnas on kõik tänavad tolmuvabad, soojamajandus kuulub linnale ja tänavavalgustus on välja ehitatud. Samuti on linna rahaga heaperemehelikult ringi käidud ja rahaline seis on hea.

Volikogusse tulen siis, kui Riigikogu liikme mandaat lõpeb. Kohaliku elu korraldamises saan kaasa rääkida ka Riigikogu liikmena, sest vähemalt veerandi aastast viibin kodukandis. Sooviksin olla majanduskomisjoni liige, mida ka seadus ei keela, ja aidata valla raskest rahandusseisust välja tuua.

Ülo Tulik (IRL): Tulenevalt meie valitsemissüsteemist, kus Riigikogu liikmed ei saa kuuluda samal ajal parlamenti ja kohaliku omavalitsuse volikokku, olen otsustanud sel korral mitte kandideerida kohalikel valimistel, vaid täidan oma kohustusi Riigikogus ning keskendun enam erakonnasisesele tööle. Just nii saan olla oma valijatele kõige paremini kasulik. Arvan, et õigus on president Ilvesel, kes kinnitas oma hiljutises esinemises Riigikogus järgmist: „Reklaam, millest on teada, et kandidaat valituks saades oma kohta vastu ei võta, viib otse meie erakondliku süsteemi diskrediteerimisele.”

Rein Randver (SDE): Iga inimese põhiseaduslik õigus on kandideerida valimistel. Mina olen nimekirjas viimane. Soovin toetada tublisid inimesi ja ka ise saan olla paremini kursis kohaliku elu toimimisega.

2009. aastast alates kuni Riigikokku valimiseni olin Tõlliste vallavolikogu esimees.

Pärast valimisi toetan jätkuvalt Tõlliste valla ja üldse kohalike omavalitsuste arengut Riigikogu tasandil. Vähem kui kahe aasta pärast teen uued otsused.

Kalvi Kõva (SDE): On tõsi, et kandideerin Võru linnas. Valijad võivad kindlad olla, et iga minule antud hääl toob sammukese lähemale aja, kus maakonnalinna juhtimisel lähtutakse rohkem talupojatarkusest. Tuues Võrus kohalikel valimistel oma naha turule, väljendan selle sammuga täielikku toetust SDE linnapeakandidaadile Anti Allasele. Olen tiimi liige ning teen kõik selleks, et sotsiaaldemokraatide nimekiri oleks Võrus võimalikult nähtav ja tugev. Võru linnas aetav poliitika mõjutab vähemal või rohkemal määral kõiki maakonna inimesi. Minu koduvalla paljude laste huviharidus, kõnelemata gümnaasiumiharidusest, antakse Võrus. Seetõttu on mul ka Rõuge rahvaga lepitud kokku valik, et seekord kandideerin Võru linnas.

Lisaks on tõsiasi see, et Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmena tegelen pidevalt Võrumaa ja Võruga seotud asjade ning probleemidega. Julgen arvata, et olen kohalike murede ja teemadega päris hästi kursis. Vähemalt selle parlamendi koosseisu lõpuni jätkan Riigikogus. Olen seda ausalt ja avalikult igal pool välja öelnud.