Laupäeval saadeti Vastseliina kirikust viimsele teekonnale 13 metsavenna säilmed, et nad ümber matta Vastseliina kalmistule.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Vastseliina kirikus peetud tseremoonial, et nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud inimesed andsid oma elu meie kõigi tuleviku eest. „Nende inimeste surm oli kole ning vägivaldne, aga nende elu ja surm polnud kindlasti asjata,” rääkis kaitseminister Vastseliina kirikus. „Me meenutame kõiki inimesi, mehi ja naisi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda, langetades mälestades pea.”

Matusetseremoonial kandsid kaitseliidu liikmed sargad altari eest kiriku välja, kus need tõsteti auto peale ja sõidutati kalmistu värava juurde. Seal võeti sargad taas auto pealt maha ja sängitati mulda, kahte suurde hauda. Iga lahkunu tarbeks oli valmistatud valge rist, mida kandsid naiskodukaitse liikmed.

Langenute mälestuseks pandi Vastseliina kalmistule püstitatud metsavendade mälestusristi jalamile pärjad Vabariigi Presidendilt, Riigikogult, kaitseministeeriumilt ja kaitseliidult.  

Kümne metsavenna säilmed pärinevad Nõukogude okupatsioonivõimude salamatmispaigast Võru lähistel Reedopalos – need leiti prügihunniku alt ülemöödunud aasta augustis.

Kolm Vastseliina kalmistule sängitatud metsavenda hukkusid Luhasoos toimunud Lükkä punkrilahingus ja olid maetud punkri lähedale. Lükka lahing toimus 1945. aasta detsembris, kui punkrit ründas NKVD eriväeosa. Seal langenuist kolme – Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja ühe tundmatu inimese matmispaika ei teatud aastakümneid.

Maetutest kaheksa – Richard Vähi, Elsa Vähi, August Kuus, Karl Kaur, August Kurra, Leida Grünthal, Lehte-Kai Ojamäe ja Endel Leimann langesid Puutlipalus 1953. aasta märtsis toimunud punkrilahingus. Sama aasta märtsis oli hävitatud ka Viglasoo punker, kus tulevahetuses hukkusid Rafael Vähi ja Väino Härm, kes samuti Vastseliina kalmistule sängitati.

Pühapäeval, 22 septembril tähistas Eesti vastupanuvõitluse päeva, et meenutada kõiki inimesi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda.