Võru raudteejaamas avati mälestusmärk

FOTO: Võru linn

Kolmapäeva pärastlõunal avati Võru raudteejaama ees Võrust aastatel 1941–1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeritute mälestuseks mälestusmärk.

Mälestusmärgi idee autor on Elar Sarik, skulptor Jaak Soans, arhitekt Karmo Tõra.

Tänavu möödub juuniküüditamisest 75 aastat.

Skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee.

Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.

FOTO: Võru linn

PILDIGALERII

Comments  
  0
Ploomipuu kohta räägitakse sandisti aga selle sõnavõtu põhjal tekib küll tahtmine, et kõik rahvaesindajad oleksid võimelised selliselt mõtlema ja oma mõtteid edastama. Kui see teeb Ploomipuust lurjuse, siis mina hääletan kahe käega sellise lurjuse poolt.
  -1
Mulle tundub ikka kõrvalt vaadates väga imelik, et 1 ettevõtja, volikogu liige peab üldse töökohtade ja paremate tuleviku kaitseks sellist kõne pidama. Kas see pole siis linnavalitsuse ja kõigi linnavolikogu liikmete elementaarne ülesanne ja töö? Kas neid selle pärast ei olegi siis sinna valitud?
  0
Väljavõte maade munitsipaliseerimise seletuskirjast
Maad taotletakse munitsipaalomandisse "Maareformi seadus" § 28 19 1 P 4 Ja kehtestatud
üldplaneeringu alusel.

1. Jaama tänav 6, pindala 4178 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
2. Jaama tänav 14a, pindala 4406 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
3. Kooli tänav 9, pindala 6174 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
4. Kooli tänav 13, pindala 7348 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm).

Jaama tänava ääres (Jaama tn 6 ja 14a) asuvate maaüksuste juhtfunktsiooniks üldplaneeringu
alusel on haljasala ja parkmetsa maa (looduslikud või poollooduslikud rohealad või inimese poolt
loodud haljasalad). Kooli tänava äärsete (Kooli tn 9 ja 13) maaüksuste juhtfunktsiooniks
üldplaneeringu alusel on puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa,
mis on sotsiaalmaa sihtotstarbe liik.
Ebaõnnestunult on mitme erineva otstarbega maatüki taotlemine pandud ühte hääletusse, soovides olla 1-2 taotlemise vastu, pead olema kõigi vastu. Sellist hääletust pole olnudki nagu küüditatutele mälestusmärgi rajamine. Kui oleks olnud siis vaevalt keegi selle mõnekümne ruutmeetri eraldamise vastu oleks olnud. Praegune mälestusmärgi asukoht on Mementol hea valitud.
  0
Selleks, et inimesed pääseksid jaamast linna on tarvis korralikke ühendusteid Jaama tänava ja jaamhoone esisega, korralikku parklat, peatust bussidele ja taksodele. Ärge saage valesti aru - mõistan suurepäraselt ajaloos toimunut, see on isiklikult puudutanud ka minu perekonda. Kuid olen seisukohal, et me peame mõtlema mineviku kõrval ka tulevikule. Võru on piisavalt roheline linn, kus iga haljasala korrastamine on küll tore, kuid kui seal pole eriti inimesi, siis pole sel eriti mõtet. Ma ei pea õigeks, et linn sekkub justkui õilsal moel raudteejaama kui transpordisõlme töösse. Virgestusala või mitte, kuid juba see esimene samm kahjustab linna ettevõtlust. Kuidas? Jaama tn 6 maaüksus on kasutuses laadimisplatsina, millele on Eesti Raudtee sõlminud Lignator Logistika OÜ-ga lepingu „Laadimisplatsil töötamise kohta Võru raudteejaamas 5. tee ääres“. Laadimisplatsi mahutavus on lepingu järgi 22 vagunit. Kohalik võim võib sellesse suhtuda üleolevalt, kuid juba see väike samm on sekkumine ettevõtlusesse. See võib tähendada töökoha ja kellegi pere sissetuleku kadumist. Ma ei ole seisukohal, et meil oleks töökohti liiga palju või ettevõtlus oleks kuidagi liiga arenenud, et raudteega seonduv majandus meie linna ei sobiks. Me ei peaks täna siin küsima, kuidas saaksime jaama ümbrust rohkem linna rohealadeks muuta. Me peaksime küsima, mida me saaksime teha, et raudtee tooks linnakodanikele tulu ja töökohti. Ja me ei peaks seda küsima siin üksteiselt, vaid neilt, kes tegelikult teavad, kuidas raudtee toimib ja tulu toob. Eesti Raudtee seisukoht on, et Jaamahoone juurdepääs ja parkimine on kindlasti vajalik nii nagu ka kaubalaadimisplatsid. Ja seda alustuseks. Arvan, et see otsus ei tee elu Võrus paremaks vaid hoopis vastupidi. Seetõttu ma ei saa sellise eelnõu poolt hääletada.
Hääletamise (poolt 11, vastu 9, erapooletuid 0) tulemusena OTSUSTATI: vastu võtta otsus nr 28.
  0
H. Ploomipuu – äsja külastas Võrut siseminister Hanno Pevkur. Tema sõnum oli ühene - Kagu-Eesti arendamiseks tuleb panna käima hea koostöö üle maakondade piiride ja selle aluseks on omavalituste selge hoiak koostööle ja selle tegemiseks vajalikele kompromissidele. Hanno Pevkur ütles, et Peterburi-Pihkva-Riia rongiliin, mis praegu ei lähe läbi Eesti, vaid läheb läbi Põhja-Läti, on võimalik tuua tagasi, käima läbi Võru linna. Võru mäletab selle tähendust - me mäletame, mida see tähendab. See tähendab turiste Võru majutusasutuses, ostjaid kauplustes, inimesi, kes toovad meie linna elu, mille hääbumisest paljud siin ruumis viibijad on pikalt rääkinud ja kirjutanud. See tähendab mitte ainult parimas tahtes öeldud sõnu, vaid sissetulekut meie turismiettevõtjatele, teenindajatele, taksojuhtidele ja kaupmeestele. See tähendab töökohti ja sissetulekut meie inimestele.
  0
Pole sellist inimest nagu Jelena Kononenko, on Elina Allas
  +1
Jelena Kononenka on sotsialistliku linnavalitsuse valvekommentaator, propagandist ja palgaline ajakirjanik. Tema töötasu sisaldub linnapea palgas ehk pere sissetulekus.
  +1
Miks Ploomipuu kõnes on samasugune lünk sees nagu linnapea ajakirjanikust abikaasa samateemalises artiklis Lõunalehes? Miks on teksti tsenseeritud?
  +2
Kõiv võttiski kätte mälestus märgilt ja pärast viis koos junga Piirmanniga pärja. Tahaks Irl osakonna juhi ja fraktsioonijuhi selgitust, selles osas algul kutsub irl Ploomiuu volikogus vastu hääletama ja pärast mälestusmärgi avamisel võtab Kõiv sõna loetakse veel Reisile läkitus ette, mis toimub IRL, kas teil häbi ei ole, palun selgitust??
  +4
Ei imesta kui Ploomipuu saatis ka Kõivu avamisel linti lõikama. Litsid mehed need irlitsikud.
  +4
Väljavõte Võru linnavolikogu istungi protokollist (18. juuni 2014), kus Ploomipuu ütleb: „Äsja külastas Võrut siseminister Hanno Pevkur. Tema sõnum oli ühene – Kagu-Eesti arendamiseks tuleb panna käima hea koostöö üle maakondade piiride ja selle aluseks on omavalitsuste selge hoiak koostööle ja selle tegemiseks vajalikele kompromissidele. Hanno Pevkur ütles, et Peterburi-Pihkva-Riia rongiliin, mis praegu ei lähe läbi Eesti, vaid läheb läbi Põhja-Läti, on võimalik tuua tagasi, käima läbi Võru linna. Võru mäletab selle tähendust – me mäletame, mida see tähendab. See tähendab turiste Võru majutusasutustes, ostjaid kauplustes, inimesi, kes toovad meie linna elu, mille hääbumisest paljud siin ruumis viibijad on pikalt rääkinud ja kirjutanud. See tähendab mitte ainult parimas tahtes öeldud sõnu, vaid sissetulekut meie turismiettevõtjatele, teenindajatele, taksojuhtidele ja kaupmeestele. See tähendab töökohti ja sissetulekut meie inimestele. Selleks, et inimesed pääseksid jaamast linna, on tarvis korralikke ühendusteid Jaama tänava ja jaamahoone esisega, korralikku parklat, peatust bussidele ja taksodele. Ärge saage valesti aru – mõistan suurepäraselt ajaloos toimunut, see on isiklikult puudutanud ka minu perekonda. Kuid olen seisukohal, et me peame mõtlema mineviku kõrval ka tulevikule. Võru on piisavalt roheline linn, kus iga haljasala korrastamine on küll tore, kuid kui seal pole eriti inimesi, siis pole sel eriti mõtet. Ma ei pea õigeks, et linn sekkub justkui õilsal moel raudteejaama kui transpordisõlme töösse. /.../
Me ei peaks täna siin küsima, kuidas saaksime jaama ümbrust rohkem linna rohealadeks muuta. Me peaksime küsima, mida me saaksime teha, et raudtee tooks linnakodanikele tulu ja töökohti. Ja me ei peaks seda küsima siin üksteiselt, vaid neilt, kes tegelikult teavad, kuidas raudtee toimib ja tulu toob. /.../
Arvan, et see otsus ei tee elu Võrus paremaks, vaid hoopis vastupidi. Seetõttu ma ei saa sellise eelnõu poolt hääletada.”
  +5
Linnavolinik seisis mälestusmärgile maa andmise vastu. Kas ärihuvid?
Kui IRLi liige Maire Aunaste hankis küüditatute mälestusmärgile 10 000 eurot, siis 2014. aasta suvel seisis Aunaste erakonnakaaslane, Võru linnavolikogu liige Hasso Ploomipuu Võru linnavolikogu istungil pika kõnega selle vastu, et mälestusmärk rajataks raudteejaama juurde ja et reformimata riigimaa raudteejaamahoone ümber läheks linnale, ning hääletas volikogu istungil maa munitsipaliseerimise vastu. Raudteehoone kuulub praegu vallasvarana aktsiaseltsile Eesti Raudtee. Huvitav fakt on aga see: nagu Eesti Raudtee kõneisik Liina Hallik kinnitas, on raudteehoone antud aastast 2009 tasuta kasutada osaühingule Võru Varanõunik, mille omanik on Hasso Ploomipuu.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD