Kolmapäeva pärastlõunal avati Võru raudteejaama ees Võrust aastatel 1941–1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeritute mälestuseks mälestusmärk.
Mälestusmärgi idee autor on Elar Sarik, skulptor Jaak Soans, arhitekt Karmo Tõra.
Tänavu möödub juuniküüditamisest 75 aastat.
Skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk kujutab 1,6 meetri kõrgusele betoontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Sambani viib ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikkune raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillustikust kaldtee.
Mälestuskompleksi kogupikkus on ligi 24 meetrit.
Maad taotletakse munitsipaalomandisse "Maareformi seadus" § 28 19 1 P 4 Ja kehtestatud
üldplaneeringu alusel.
1. Jaama tänav 6, pindala 4178 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
2. Jaama tänav 14a, pindala 4406 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
3. Kooli tänav 9, pindala 6174 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm);
4. Kooli tänav 13, pindala 7348 m2 maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (017;Üm).
Jaama tänava ääres (Jaama tn 6 ja 14a) asuvate maaüksuste juhtfunktsiooniks üldplaneeringu
alusel on haljasala ja parkmetsa maa (looduslikud või poollooduslikud rohealad või inimese poolt
loodud haljasalad). Kooli tänava äärsete (Kooli tn 9 ja 13) maaüksuste juhtfunktsiooniks
üldplaneeringu alusel on puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa,
mis on sotsiaalmaa sihtotstarbe liik.
Ebaõnnestunult on mitme erineva otstarbega maatüki taotlemine pandud ühte hääletusse, soovides olla 1-2 taotlemise vastu, pead olema kõigi vastu. Sellist hääletust pole olnudki nagu küüditatutele mälestusmärgi rajamine. Kui oleks olnud siis vaevalt keegi selle mõnekümne ruutmeetri eraldamise vastu oleks olnud. Praegune mälestusmärgi asukoht on Mementol hea valitud.
Hääletamise (poolt 11, vastu 9, erapooletuid 0) tulemusena OTSUSTATI: vastu võtta otsus nr 28.
Me ei peaks täna siin küsima, kuidas saaksime jaama ümbrust rohkem linna rohealadeks muuta. Me peaksime küsima, mida me saaksime teha, et raudtee tooks linnakodanikele tulu ja töökohti. Ja me ei peaks seda küsima siin üksteiselt, vaid neilt, kes tegelikult teavad, kuidas raudtee toimib ja tulu toob. /.../
Arvan, et see otsus ei tee elu Võrus paremaks, vaid hoopis vastupidi. Seetõttu ma ei saa sellise eelnõu poolt hääletada.”
Kui IRLi liige Maire Aunaste hankis küüditatute mälestusmärgile 10 000 eurot, siis 2014. aasta suvel seisis Aunaste erakonnakaaslane, Võru linnavolikogu liige Hasso Ploomipuu Võru linnavolikogu istungil pika kõnega selle vastu, et mälestusmärk rajataks raudteejaama juurde ja et reformimata riigimaa raudteejaamahoone ümber läheks linnale, ning hääletas volikogu istungil maa munitsipaliseerimise vastu. Raudteehoone kuulub praegu vallasvarana aktsiaseltsile Eesti Raudtee. Huvitav fakt on aga see: nagu Eesti Raudtee kõneisik Liina Hallik kinnitas, on raudteehoone antud aastast 2009 tasuta kasutada osaühingule Võru Varanõunik, mille omanik on Hasso Ploomipuu.