Hauka Laat 2021. aastal jääb ära

Oleme lükanud seda otsust nii kaugele, kui korralduslikult võimalik on, aga täna anname teada, et Hauka Laat jääb 2021. aastal ära.

Otsus on tehtud toetudes kehtivatele piirangutele, mille kohaselt tohib välitingimustes korraldatud üritusel osaleda kuni 9 000 inimest ning korraldaja peab tagama, et kõik osalejad on enne üritust testitud ning testitulemus negatiivne. Ajalooliselt on Hauka Laadal osalenud ligikaudu 30 000 inimest ning tegemist on avaliku linnaruumi üritusega, kus kõigi osalejate testimist ei ole võimalik teostada.

Täname mõistva suhtumise eest ja soovime toredaid elamusi suvesse!

Comments  
  +6

Quoting Annika:

Need traditsioonid on kõik vanad vene või nõuka aja traditsioonid. Kuidas need vene väljenditega olid, pasarid, jarmarkad või kuidas. Need ajad peaksid möödas olema. Ega see E kaubandus ka õige pole. A, tehke siis Antslas E laat. Lugupidamisega.


Küll need nõuka aegsed traditsioonid kaovad nii või naa, ühtpidi või teistpidi. Olen tähele pannud enamus kaltsukad on kadunud mille tõi sisse euroopa.
  +7
[quote name="hei-hei"]pole see laatade pidamine nii nõukaaja värk midagi. Inimesed on alati soovinud oma tehtud või kasvatud tooteid alati avalikult pakkuda, tuled kaugest metsakülast ja sul on hääd kaupa, millele leidub ostjaid, raha oli ka 100 aastat tagasi vaja. Meil on ju mõisted Hansalinnad, siiditeed ja suuremate linnade elanikud tahtsid ju ka ometi süüa. Eesti rahval oli kasulik, et kuskil oli suurlinn Peterburg. Veel olid olemas nn. riigimõisad, mis pididki toitma mõnda suuremat linna, seal oli alati teada, et saab kaubast lahti.
Kas tõesti arvame, et kõik olid ainult adra taga, aga puutöömeistrid, sepad, majaehitajad jne.jne. Miks oli Tallinnas juba tsaari ajal niipalju töötlevat tööstust, sest seal oli eurooplaste kohale toodud meistrid ja samas ka korralikud töömehed. Kreenholmis oli tohutu puuvilla ja kangaste tootmine, kuigi puuvill meil ei kasvand ja selle rajasid ka sakslased, parimatel päevadel töötas seal ca 13 000 inimest. Talu jäi ju ühele ja teised lapsed said endale muud toredad ametid valida, kas või välismaale minna.[/quot Kuidas ei ole nõuka aegne. Hari end, tee entsüklopeedia lahti, millal oli esimene hauka laat. Ära aja mullikesi suust välja. Võrumaal on vist seda õukat, liikvat või hansat kergelt kätte saadav nagu oli laatadel ning inimene on palju tarvitanud ajab sellist juttu.
  -9
pole see laatade pidamine nii nõukaaja värk midagi. Inimesed on alati soovinud oma tehtud või kasvatud tooteid alati avalikult pakkuda, tuled kaugest metsakülast ja sul on hääd kaupa, millele leidub ostjaid, raha oli ka 100 aastat tagasi vaja. Meil on ju mõisted Hansalinnad, siiditeed ja suuremate linnade elanikud tahtsid ju ka ometi süüa. Eesti rahval oli kasulik, et kuskil oli suurlinn Peterburg. Veel olid olemas nn. riigimõisad, mis pididki toitma mõnda suuremat linna, seal oli alati teada, et saab kaubast lahti.
Kas tõesti arvame, et kõik olid ainult adra taga, aga puutöömeistrid, sepad, majaehitajad jne.jne. Miks oli Tallinnas juba tsaari ajal niipalju töötlevat tööstust, sest seal oli eurooplaste kohale toodud meistrid ja samas ka korralikud töömehed. Kreenholmis oli tohutu puuvilla ja kangaste tootmine, kuigi puuvill meil ei kasvand ja selle rajasid ka sakslased, parimatel päevadel töötas seal ca 13 000 inimest. Talu jäi ju ühele ja teised lapsed said endale muud toredad ametid valida, kas või välismaale minna.
  +7
Need traditsioonid on kõik vanad vene või nõuka aja traditsioonid. Kuidas need vene väljenditega olid, pasarid, jarmarkad või kuidas. Need ajad peaksid möödas olema. Ega see E kaubandus ka õige pole. A, tehke siis Antslas E laat. Lugupidamisega.
  +8
Õige ja mõistev otsus. Parem kui neid ka edaspidi ei tule.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD