Käesolev suvi, mil Võru linn tähistas oma 230. aastapäeva ja Eestit külastas USA esimene mustanahaline president Barack Obama, on Võrumaa jaoks olnud erandlik – sedavõrd palju on olnud suuri põlenguid. Kui varem on suured põlengud Võrumaal jaotunud ühtlaselt mitme aasta peale, siis nüüd on nad toimunud ühel aastal ja veel ühes kuus.

Esiteks süttis 5. augusti õhtul Krabil pelletitehase lao- ja tootmishoone, põlengu tulemusel põles peaaegu kogu tootmiskompleks maani maha, järele jäi vaid tootmishoone osa, kus valmistatakse klaaside pakkekaste Elva autoklaaside tehasele. Tehases töötab paarkümmend inimest, neist osa käib tööle Lätist. Põlengus inimesed kannatada ei saanud, kahju on hinnanguliselt paar miljonit eurot. Teadaolevalt oli tootmiskompleks kindlustatud.

Siis süttis 24. augusti varahommikul Võru linnas Kreutzwaldi tänava äärse maja hoovis kuur, mille tagajärjel võttis tuld elumaja osa. Põlengus inimesed kannatada ei saanud, küll aga põles seest tühjaks korter, kahju ulatub vähemalt 100 000 euroni. Lisaks põles sisse kuuride sisu, hulgaliselt küttepuid ja üks sõiduauto Žiguli. Teadaolevalt oli korter kindlustatud.

Ja nüüd, 1. septembril võttis tuld õlitööstuse kompleks Antsla külje all Kollino külas, kus terve kvartali suurune tootmishoone põles seest tühjaks. Varem oli sarnane põleng Antslas 2010. aasta augustis, mil arvatavalt pikselöögist süttis OÜ Sän & Män kaarhall-puidutöökoda. Õlitööstus Kollino külas põles ka 2005. aastal, mil arvatavalt keevitustööde tulemusel üks õlimahutitest plahvatas ja seejärel süttis kogu tehas. Õlitehases töötas paarkümmend inimest ja teadaolevalt polnud kompleks kindlustatud. Kahju suurus on hinnanguliselt paar miljonit eurot.

Mis võib olla selliste suurte põlengute põhjus ja kuidas neid ära hoida? Kas tõesti mängib põlengutes rolli see, et tänavu püsis juulis-augustis erakordselt kaua kuum ilm? Kuivõrd suurte põlengutega kaasneb paratamatult oht inimeste elule, siis loodetavasti selgitab põhjused välja uurimine ja järgnev analüüs.