Vastulause Võrumaa Teataja 25. septembri artiklile „Obinitsa tee-ehitus üle elanike peade”

Kõigepealt väike soovitus ajakirjanikule: kriitiliste lugude puhul tuleks ära kuulata kõigi osapoolte arvamus ning kontrollida artiklis esitatud fakte, et kokkukirjutatud jutustus oleks objektiivne ja tõele vastav. Aga nüüd valla teedest.

Maareformi käigus tehtud otsustest on ilmselt keerukamate ja probleemsemate tagajärgedega seniste avalike teede erastamine eraomanikele. Nii on kahjuks läinud ka Meremäe vallas, kus valdav osa vallateid on läinud seetõttu eraomandisse. Nende teede munitsipaliseerimine on väga kulukas ja aeganõudev protsess ning praeguste eelarvetasemete juures praktiliselt teostamatu. Seega on alternatiivina toimimas erateede avalikku kasutusse andmine läbi lihtkirjalike lepingute. Sellistel lepingutel aga on üks viga: maaomanik saab need lepingud alati üles öelda ja viia seega teed avalikust kasutusest välja. Seetõttu on vallakodanikud pidevalt istumas püssirohutünni otsas – iial ei tea, kas järgmisel päeval sinu naaber lubab sul koju või põllule sõita.

Teedehooldus ja -remont on kulukas tegevus, valdadel on nõue viia oma teed vastavusse teede tasemenõuetega, aga kogu see tegevus võib osutuda mõttetuks, kui mõni maaomanik otsustab mingil ajendil lõpetada tee avaliku kasutuse ning sulgeda tee liikluseks teiste transpordivahenditele. Loomulikult on maaomanikel see õigus olemas ning teistsuguste kokkulepete saavutamine võib osutuda väga aeganõudvaks, keeruliseks ja kulukaks.

Vallavalitsused tegutsevad avalikel teedel liiklemise korraldamisel lähtuvalt avalikust (naaberkinnistuomanike) huvist ning tulenevalt seaduste ja lepingutega kehtestatud tingimustest. Samamoodi on toimunud ka asjaajamine Obinitsas Palu tee hooldusel. Praeguseks tee avaliku kasutuse lepingud vaidlustanud maaomanikud on saanud endale aastaid tagasi avaliku tee ning selle remontimise ja hoolduse, kuid tänasel hetkel, kui endale vajalik tee on korras, pole nõus enam tagama ligipääsu teistele kinnistuomanikele.