Võrumaa Teataja küsimustele vastanud rahvasaadikud pooldavad teatud küsimuste panemist rahvahääletusele, nagu seda tegid kreeklased mõni aeg tagasi laenuandjate nõudmiste osas.

Demokraatlikus riigis, kaasa arvatud Eestis, on kõrgeima võimu kandja rahvas. Esindusdemokraatia puhul valib rahvas omale küll valimiste kaudu esindajad, ent rahvas võib ka ise olulisi asju otsustada – rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Eestlased näiteks korraldasid 2003. aasta sügisel hääletuse Euroopa Liiduga liitumise puhul ning hääletusel toetas enamus, 67 protsenti vastanutest ELiga liitumist. Enne seda korraldasid eestlased rahvahääletuse 1992. aastal uue põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses, kus valdav enamus, 92 protsenti toetas uut põhiseadust.

Kreeklased on varem referendumiga otsustanud seda, kas riiki valitseb president või kuningas. Äsjase referendumi eesmärgiks oli välja selgitada, kui paljud pooldavad Euroopa Liidu laenuandjate poolt peale surutud kärbete jätkamist ning selgus, et seda toetab vaid 39 protsenti samas kui 61 protsenti on vastu. Kuivõrd kreeklased soovivad ligi 85 miljardit eurot laenu juurde saada juba varem antud ligi 250 miljardile eurole, siis on paljud eestlased avaldanud arvamust, et niisama lihtsalt ei tohiks kreeklastele raha juurde anda. Kuivõrd raha andmise otsuse tegemisel osalevad eestlased, peaks ka eestlastel olema õigus rahvahääletusel otsustada, kas anda kreeklastele laenu juurde või mitte. Selline hääletus näitaks kreeklastele, et on võimalus, et nad enam laenu juurde ei saa.

Kagu-Eestist valitud riigikogu liikmetest toetas ainult EKRE esindaja Uno Kaskpeit seisukohta, et Eesti peaks korraldama referendumi Kreekale antavate laenude osas. Teised ei pidanud seda vajalikuks, seda eelkõige põhjusel, et riigikohus on teinud laenude osas otsuse, et see on viimane piir ja edasise osas tuleb muuta põhiseadust ja korraldada rahvahääletus. Küll aga pooldavad rahvasaadikud näiteks e-hääletuse süsteemi või pagulaste maaletoomise küsimuse rahvahääletusele panemist.