Made in Estonia – miks mitte põllumajanduses?

Sada aastat tagasi oli Eesti taluvõi maailmakuulus ja seda eksporditi usinalt muu hulgas toonasesse maailma mõjuvõimsaimasse riiki Inglismaale. Küsimus on, miks ei võiks maitseomaduste poolest maailma paremikku kuuluvad Eesti piimatooted maailmas läbi lüüa nüüd, sada aastat hiljem. Pole arusaadavat põhjendust, miks ei võiks Eesti piimatooted lüüa läbi näiteks praeguses maailma mõjuvõimsaimas riigis USAs või siis suurima rahvaarvuga riigis Hiinas.


Eesti ilmastik pole saja aastaga märkimisväärselt muutunud – siin on endist viisi ühed maailma parimad tingimused piimakarja kasvatamiseks. Siin on ikka veel piisavalt maad, sademeid ja päikest, et kasvatada rohtu, mis on lehmade põhiline toit. Piimatoodete tarbijaid pole sugugi vähemaks jäänud – maailma rahvastik on saja aastaga kolmekordistunud.


Kurb on vaadata, kuidas näiteks Võru juustutööstuses pannakse teistega ühte patta Mõniste valla OÜ Lõunapiim maheheinapiim ja sellest toodetakse juustu, mis poelettidel ei võistle mitte kvaliteedi, vaid hinna poolest. Piltlikult öeldes: kui muidu üritatakse teha sitast saia, siis Eestis toodetakse saiast rahumeeli sitta. Eesti maailma parim piim läheb suures osas pulbriks, mis võistleb maailmas kõige odavamas piimatoodete kategoorias. Heast asjast tehakse rämps, mille üle ollakse millegipärast veel uhked. Iroonia tipp on asjaolu, et vabariigi valitsuse suure kära saatel Jaapanisse müüdud piimapulber ei valminud mitte Eesti, vaid Saksa tootjate lõssisegust.


Praegu Eesti piimanduses toimuv näitab, kuidas heal asjal lastakse hävida. Kogenud põllumehel, Nopri talumeierei juhil Tiit Niilol on õigus, kui ta ütleb, et Eestis võiks olla töötleja, kes 50 protsenti piimatoodetest ekspordib ning keda toetaks puhta ökopiima bränd. Niilo pakub välja, et Eesti võiks olla maailma esimene orgaaniline riik.


Eestil on kõik eeldused toota maailma parimast piimast maailma parimat juustu ja muid piimatooteid. Vaja on ainult suunamist: miks mitte made in Estonia põllumajanduses?!