Kuigi ühelt poolt tundub, et Antsla vapilinnu – hauka järgi nime saanud laat on täiesti valmis ja sinna enam midagi uut ei mahu, on teiselt poolt laadal veel kõvasti arenguruumi.

Mida siis teha veel, et Antsla ikka oma laadapealinna tiitlit vääriliselt kannaks? Üks murekoht on kindlasti külaliste majutamine. Seda tunnistavad nii laada korraldajad, kauplejad kui ka külalised. Kõik, kes kusagil kaugemal käinud, teavad, et ega üheks päevaks ei ole mõtet pikka reisi ette võtta. Eriti pere ja väikeste lastega. Need, kes aga laada ajaks Antslasse tulevad, ei leia siin öömaja. On selge, et üks kord aastas saabuva paari tuhande inimese pärast pole mõtet linna eraldi hotelle ehitada. Telkida ka igaüks ei taha. Üks lahendus on pakkuda kodumajutust. See on hästi õnnestunud Pärnus, kus inimesed ajavad suvisel ajal läbi kitsamates tingimustes ja üürivad muist tube välja. Teine näide on Viljandi, kus folgi ajal mõned elanikud isegi linnast lahkuvad ja oma maja või korteri täienisti külalistele välja üürivad. Võimalusi on mitmeid ning Antslas annaks kindlasti selle peale mõelda.

Teine asi, mida kõik taga igatsevad, on kunagised laadarongkäigud ja karnevalid. Need, kes käinud Lõuna-Euroopas, teavad, et seal korraldatakse karnevale iga paari kuu tagant. Kohati tundub, et seal üks pidu ja pillerkaar ongi. Eesti rahvas on küll teada-tuntud töökas rahvas, kes isegi puhkepäevadel ja öösiti tööd rabab, aga väikest lõõgastust ja meelelahutust vajab temagi. Miks mitte pakkuda laadalistele meelelahutust karnevali näol, kus linnaelanikud kaasa lüüa saaksid. Antsla on juba üle ilma kuulus oma laada poolest, nüüd on võimalik kuulsust koguda ehtsa kodumaise karnevaliga. Teadaolevalt Eestis mujal suuri avalikke karnevale ei korraldata, mistõttu on võimalus olla esimene.

No ja loomulikult rong. Kui rongisõit Võru ja Valga vahel seisab tõesti vaid praegusest veidi kõrgemate perroonide taga, siis asi need mõned perroonid valmis ehitada. Kui projektiraha ei saa, siis kasvõi ühiselt talgute korras.