Menu

Enamus senisest laenurahast on kulunud lisaeelarve kulude katteks

  • Kirjutas BNS

Riigikogu

Alates eriolukorra algusest on riik võtnud laenu 2,8 miljardit eurot, kahe aasta jooksul plaanitakse kokku võtta viis miljardit eurot - enamik ehk 2,62 miljardit seni võetud laenusummast kulub lisaeelarve kulude katmiseks, kirjutab Postimees. 

Rahandusminister Martin Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) on esimese suurema laenamise vajaduse kokku võtnud nii: riigikassasse laekub tulu oodatust vähem, aga kulu on koroonaviiruse pärast suurem. Rahandusministeerium prognoosib, et tänavu on vaja laenata 3,87 miljardit ja järgmisel aastal 1,2 miljardit eurot.

Kriitikud tunnevad muret, et riik kasutab laenuraha jooksvate kulude katteks ning tulevikku silmas pidavaid investeeringuid leiab kulutuste hulgast vähe. «Juhul kui uuteks investeeringuteks ja abimeetmeteks kulubki tänavu 700– 800 miljonit eurot, siis kuhu läheb ülejäänud kolm miljardit eurot?» uuris riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd Reformierakonnast. Praegu võetud laen on koroonakriisis läinud riigikassa rahavoo plussi viimiseks.

«See läheb lisaeelarvesse, uuteks initsiatiivideks ja koroonaviirusega seotud alalaekumise katteks,» ütles peaminister Jüri Ratas Keskerakonnast. Uute initsiatiividena loetles ta lisaeelarves välja toodud investeeringud kohalikesse omavalitsustesse, teedesse, korterelamute renoveerimisse.

Järgmistest laenuplaanidest rääkides jäävad valitsuse juhtpoliitikud vähemalt esialgu kidakeelseks. Ratas ei avaldanud, kuhu investeerimiseks võiks Eesti veel laenu võtta, vaid ütles, et uue lisaeelarve vajadust arutatakse augustis.

«Kui te küsite teise lisaeelarve kohta, siis seda oleme otsustanud, et tulenevalt maksulaekumisest, majanduse konjunktuurist, tuleb valitsus selle teema juurde tagasi augustis,» sõnas Ratas.

Septembriks valmiv rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos annab aimu koroonakriisi senisest mõjust riigi rahakotile ning on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele. Teisisõnu: selle prognoosi järgi peaks selguma, kas ja kui palju juurde laenatakse.

Rahandusminister Martin Helme jäi kommentaarideks kättesaamatuks. Puhkusel viibivat Helmet asendav erakonnakaaslane, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ei soovinud teemat üldse arutada. Samas kuuluvad minister Siemi haldusalasse näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja KredEx, kes jagavad laiali märkimisväärse osa lisaeelarve kriisileevendusmeetmetest.

Isamaa valitsusdelegatsiooni juhi välisminister Urmas Reinsalu sõnul on tähtis aru saada, et laenuraha on kulunud kahte kohta: eelarve täitmiseks, kui maksulaekumine ja riigi tulu on kriisis hüppeliselt kahanenud, ning majanduse toetamiseks. «Laenu raha kulub riigi ülalpidamiseks,» sõnas ta.

Reinsalu hinnangul ei tohiks laenamine olla eesmärk omaette. «Minu jaoks on kindlasti oluline, et väljuksime sellest majanduskriisist laenukoormusega, mis ei käi meie lastele üle jõu. Laen tuleb tagasi maksta ja laenu teenindamisele hakkab paratamatult kuluma palju rohkem kui varem,» rääkis ta.

Võimaliku uue laenu kulutamisest ja/või investeerimisest Reinsalu vähemalt esialgu rääkida ei soovinud, kuna erakond pole plaani veel heaks kiitnud. Küll aga avaldas ta, et eesmärk on uue majanduskasvu tekitamine. «Peame kriisi kasutama selleks, et majandus kohaneks ja suudaks tulevikku minna, et meile tuleks rohkem jõukust. Peame hetke ära kasutama,» avaldas Reinsalu, osutades, et praegu pakutakse avalikule sektorile soodsat laenu. «Praegu liiguvad kogu Euroopas väga suured rahalaevad,» märkis ta, viidates järgmisele Euroopa Liidu eelarvele, rohepöördele ja kriisipaketile. «Meil on võimalus laenu võtta. See on otsustamise koht, kas Eesti võtab ka sealt laenu, kas me kasutame võimalust või ei,» sõnas Reinsalu.

Tõepoolest, soodsad laenutingimused ahvatlevad juurde laenama. Kuna Eestil on võrreldes muu Euroo paga väga väike võlakoormus, soovitakse Eestile laenu anda. Näiteks oli investorite huvi valitsuse kümneaastase tähtajaga võlakirjade vastu väga suur: 280 rahvusvahelist investorit soovis märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest, edastas rahandusministeerium, ja suurendas emissiooni mahu 1,5 miljardi euroni.

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai hinnangul on laenamine põhjendatud, kui laenuraha kasutatakse majanduse ajutiseks turgutamiseks ja kriisi vahetu mõju leevendamiseks, kuid kindlasti tuleks hoiduda kulude püsivast sidumisest laenurahaga.

Kattai sõnul võib olla vaja eelarvepuudujääki laenuga katta siis, kui reservi pole ning on tarvis majanduse olukorra muutumisele automaatselt reageeriva riigi rahakoti abil majandust stabiliseerida, kuigi samal ajal laekub maksutulu vähem, aga sotsiaalkindlustuse kulu kasvab.

«Juhul kui kõne alla tulevad uue võimaliku viiruspuhanguga seotud toetusmeetmed ja selleks vajatakse laenuraha, siis seda tohiks kasutada üksnes piirangutest kahjustatud valdkondade erakorraliseks ja ajutiseks abistamiseks. Kindlasti tuleks vältida püsivate kuluplaanide sidumist laenatava rahaga,» sõnas Kattai.

Aprillis vastu võetud lisaeelarvega väheneb riigi tulu pea 1,4 miljardi euro võrra, 10,5 miljardile eurole. Suur osa lisaeelarve rahast kulub ettevõtjate ja töötajate toetamiseks. Märkimisväärseim summa on eraldatud KredExile. «Oluline on rõhutada, et KredExile eraldatud summa on limiit, juhuks kui kriis kestab pikemalt või süveneb,» selgitas KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge. «Asja mõte pole väljastada laene ja käendusi selles summas kiiresti ja kohe, vaid tegemist on puhvriga, mille ulatuses meil on võimalik otsuseid teha pikema aja jooksul.»

Kerge märkis, et praegu pole nende meetmete järele väga suurt nõudlust olnud, sest ettevõtjatele on paljuski abiks olnud nii töötukassa kui ka maksu- ja tolliameti kriisimeetmed ning pankade antud maksepuhkus. «Sügisel võib majandusseis halveneda ja kindlasti jõuab kriis mõne sektorini viivitusega. Meil on selleks piisav varu ning oleme hullemaks valmis, kuigi mõistagi loodame, et läheb paremini,» lisas ta.

Oma osa võtab lisaeelarves gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi langetus aastani 2022. Riigi kulu vähendava sammuna võib välja tuua pensioni teise samba maksete peamise. Lisaeelarves ei kärbitud aga avaliku sektori kulutusi. Nii on sügisel üks küsimus, mis saab riigisektori enda kulutustest, kui juba suve keskel ületas registreeritud töötute arv 51 000 piiri ning ettevõtjate ebakindlus viiruspuhangu võimaliku teise laine eel aina süveneb. Ehkki kuuldavasti on riigisektori kärpeplaanid arutamisel, otsust veel ei paista. Eeldatavasti võetakse teema uuesti üles järgmise aasta riigieelarve arutelul septembris.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD