Eesti tarbijad otsivad märgistuselt toidukauba päritolu

Ligi 80% Eesti tarbijatest on olnud raskusi toiduainete etikettidel toiduainete päritolumaa tuvastamisega, selgub Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud toidu märgistamise alasest tarbijauuringust.

„Üha enam tarbijaid otsib pakendilt infot toidu päritolu kohta - säilivusaja kõrval peetakse seda kõige olulisemaks teabeks toidukaupade pakenditel. Võrreldes eelmise, 2006. aastal tehtud uuringuga, on päritoluinfo edastamist oluliseks pidavate tarbijate osakaal kasvanud kümnendiku võrra,“ rääkis Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. Uuringu järgi leiab kolmandik vastajaist, et toidukauba päritolumaast ei saa alati üheselt aru ja ligi 80% vastanuist tunnistab, et päritolumaa tuvastamine on neile tekitanud probleeme.

Sõltuvalt toidugrupist soovib 72-88% tarbijaist näha toidu töötlemise ja valmistamise päritoluriigina konkreetse riigi nime, ning neile ei piisa „EL“ või „mitte-EL“ märgistusest. Venekeelse elanikkonna puhul on päritoluinfo otsimise ajendiks soov hinnata selle põhjal toote kvaliteeti ja vältida teatud riikide toitusid. 65% eestlastest otsib uuringu järgi pakendilt päritoluinfot, sest soovib eelistada Eestis toodetud toitu.

Praegu on kohustuslik esitada täpne päritoluinfo veiseliha, puu- ja köögiviljade, mee ning oliiviõli müügil. Alates 2015. aasta aprillist muutub päritoluriigi esitamine kohustuslikuks ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul.

„Kehtivad märgistamise nõuded ei anna piisavalt infot toote päritolu kohta, sest töödeldud toitude päritoluriigina võib esitada toidu valmistajariigi ning põhitooraine päritolu ei pea eraldi välja tooma,“ ütles nentis Martin Minjajev.

Toidu märgistamise alase uuringu viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.