Riigil jääb aastas saamata miljoneid eurosid trahviraha

Väärteo eest määratud trahvidest jääb ligi 20 protsenti kätte saamata, eelmisel aastal jäi riigil saamata pea 2,8 miljonit eurot ja kokku on maksmata trahvide saldo 26 miljonit eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Väärtegude eest tehti eelmisel aastal 115 500 trahvi, kogusummas veidi üle 13 miljoni euro. Kuna üle 80 protsendi trahve on liiklusseaduse rikkumise, näiteks autoga kiiruse ületamise eest, makstakse need enamasti üsna kiiresti kas otse politsei- ja piirivalveametile (PPA) või kohtutäiturile,sest võimalus autoga sõita viitab, et inimesel on, mida kaotada.

Kui inimene ei nõustu trahvi tasuma, aga tal on näiteks auto või maja, siis paneb kohtutäitur need kasvõi 25-eurose trahvi tõttu müüki, et trahvisumma kätte saada. "Kui asi nii kaugele läheb, siis huvitaval kombel leiavad inimesed kohe selle raha," märkis Tallinna kohtutäitur ja kohtutäiturite koja ametikogu juhatuse liige Mati Kadak.

Vähemalt esialgu maksmata jäävad trahvid märgib PPA enda trahvisaldos ebatõenäoliselt laekuvateks. 1991. aastast alates on seni jäetud maksmata kokku üle 26 miljoni euro.

PPA pearaamatupidaja Erki Paul Ridali sõnul ei saa nad trahvide laekumise asjus rohkem midagi ette võtta. "PPA märgib kõik trahvid, mille tasumise tähtajast on rohkem kui pool aastat ehk 180 päeva, ebatõenäoliselt laekuvateks, sest seda näeb ette juba riigi raamatupidamise eeskiri." Trahvid jäävad maksmata trahvide saldosse, kuni need tasutakse, määratakse trahvi saanule arest või trahvinõue aegub.

Kuigi praeguse seisuga on eelmisel aastal jäänud saamata 2,8 miljonit eurot, osa sellest siiski tõenäoliselt laekub.

Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul võib olukorda vaadata sellest aspektist, et üle 2,5 miljoni euro jääb laekumata, aga ka sellest, et 80 protsenti trahve saadakse kätte. Tema sõnul on see rahvusvahelises plaanis märkimisväärne. "Teistes riikides saadakse tavaliselt kätte oluliselt vähem trahve: kuni 50 protsenti, seega on meil olukord väga hea."

Kadaku hinnangul on praegune täitemenetluse seadustik, mis kohtutäiturite tööd määrab, üldiselt hea ja võimaldab trahve edukalt välja nõuda. Ainukese probleemina näeb Kadak seda, et kohtutäituritel pole võimalik pärast esmase teate saatmist jälgida seda, mis toimub inimese pangakontol.

Ka justiitsministeerium, kelle halduses on kohtutäiturid, peab seda, et viiendik trahve jääb laekumata, pigem ootuspäraseks. Ministeeriumi asekantsleri Kai Härmandi väitel ei ole ka väga tõhusa täitemenetluse süsteemiga võimalik kõiki trahvinõudeid kätte saada.

Kuigi praegune täitemenetluse seadustik annab Härmandi hinnangul kohtutäituritele üsna laiad volitused, töötab ministeerium välja eelnõu, mis tõhustaks elatisvõlgade kättesaamist veelgi.