Analüüs: senised karistused pole joobes juhtimist piisavalt vähendanud

Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et senine karistuspraktika pole joobes juhtimise vähendamisel olnud piisavalt tulemuslik.

Analüüsi kohaselt tuleks rohkem tähelepanu pöörata juhtide riskide hindamisele ja sellest lähtuvalt käitumist muutvate karistusmeetmete arendamisele, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Joobes juhtide arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks, kus oluline on menetluse kiirus ja standardlahendused. Analüüs näitab, et joobes juhid on oma riskidelt ja vajadustelt kirju seltskord, kelle seast tuleks tulevikus paremini üles leida kõige probleemsemad juhid ning kohandada ka karistussüsteem ümber nii, et korduvrikkumisi senisest paremini ennetada,“ üles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Aastas tabatakse Eestis üle 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhi ja igapäevaselt jääb tabatud juhtide arv 10-30 piiresse.

Eelmisel aastal moodustasid kriminaalkorras karistatavas alkoholijoobes juhid kõigist liikluses tabatud alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest kokku 37 protsenti ning väärteokorras karistatavas alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega juhid kokku 61 protsenti. Narkojoobes oli kaks protsenti tabatud alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest.

Väärtegude puhul määratakse karistuseks peamiselt rahatrahv, kuritegude puhul vangistus. Joobes juhtidelt konfiskeeriti eelmisel aastal 153 sõidukit.  

„Käesolev analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ selgitas justiitsminister.

Analüüsist selgus, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige kõrgem nendel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ning keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud.

Justiitsministri sõnul peavad karistused olema proportsioonis teo raskusega ning olema eelkõige suunatud uute rikkumiste ennetamisele. „Kindlasti pole joobes juhtide puhul tegu olukorraga, kus üks lahendus sobib kõigile. Tulevikus peame võtma enam aega ja parema enam ressurssi suurema riskiga juhtide hindamisele, tõenduspõhiste programmide väljatöötamisele ja rakendamisele ning samuti alkoholismiravi karistussüsteemiga integreerimisele,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.  

Justiitsministeeriumi analüüsi „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus“ eesmärk oli hinnata  joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel, samuti kirjeldada joobes sõidukijuhtimise ulatust ja süütegude korduvuse riski.

Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära ulatuses või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta siis juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

{fcomment}