Valitsus sai ülevaate enda esimese saja päeva tegevustest

Reedel täitub Taavi Rõivase juhitaval Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuskoalitsioonil sada ametisoldud päeva ja riigisekretär Heiki Loot andis neljapäeval valitsusele ülevaate selle perioodi olulisematest tegevustest.

Tegevuskava keskendus eelkõige viiele prioriteedile, milleks on julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sünde toetava keskkonna edasiarendamine ning riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Lisaks aprillis kinnitatud saja päeva tegevuskavale kinnitas valitsus mais tegevusprogrammi aastateks 2015–2019, mis sisaldab konkreetseid tegevusi kogu valitsusliidu tegevuskava elluviimiseks järgmise nelja aasta jooksul.

Olulisemate saja päeva tegevustena toodi ülevaates välja, et julgeoleku tugevdamiseks jätkab valitsus kaitsekulude hoidmist vähemalt kahe protsendi tasemel SKP-st, millele lisandub liitlaste vastuvõtmisega kaasnevate kulude rahastamine. Alustatud on liitlaste pidevaks kohalolekuks, väljaõppeks ja varustuse eelpaigutuseks vajaliku taristu arendamisega. 15. juunil käivitati Eestis NATO staabielement, mille ülesanne on ette valmistada ja toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti territooriumil. 23. juunil Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide kaitseminister Asthon Carter kinnitas Ameerika Ühendriikide tehnika ja varustuse eelpaigutamist NATO piiririikidesse, sealhulgas Eestisse. Jätkunud on Ameerika Ühendriikide maaväe ja õhuväe üksuste väljaõpe Eestis.

Ülevaates toodi välja ka, et 15. mail jõudis lõpule kõigi aegade suurim ja kogu Eestit hõlmanud kaitseväe õppus „Siil“, milles osales üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.

Sisejulgeoleku valdkonnas avati uued politsei- ja päästeühishooned Vormsil ja Võrus, rekonstrueeriti Narva maanteepiiripunkti sõiduautode, busside ja jalakäijate terminalid ning pandi nurgakivi Piusa kordonile. Eesti idapiiri väljaehitamiseks ning selle tehnilise ja elektroonilise valvega katmiseks on valitsus otsustanud 2016. aastaks eraldada täiendavalt 20 miljonit eurot.

Majanduskasvu edendamiseks ja tööjõumaksude vähendamiseks vähendas valitsus sotsiaalmaksu määra senise 33 protsendi asemel 2018. aastaks 32 protsendile ning lepiti kokku maksuvaba tulu suurenemises järgmise nelja aasta jooksul 205 euroni kuus ja keskmine pension jääb seejuures maksuvabaks. Ettevõtjatele avati viie miljoni euro suurune kasvuvaldkondade toetusmeede, seitsme miljoni euro suurune toetusmeede iduettevõtluse hoogustamiseks ning 30,5 miljoni euro suurune toetusmeede Eesti kui turismi sihtkohamaa populariseerimiseks. Algatatud on maksujõuetusrevisjon ning lihtsustatud on majandusaasta aruannete nõudeid mikro- ja väikeettevõtjatele.

Eesti majanduskasvu edendamiseks on tänu investeerimisfondide seaduse muudatustele edaspidi võimalik pensionifondidel investeerida oma varasid Eesti majandusse senise kümne protsendi asemel nüüd kuni 30 protsenti. Juulis heaks kiidetud väärtpaberituru seaduse muudatused loovad senisest paremad võimalused Eesti väikese- ja keskmise suurusega äriühingutele väärtpaberiturult kapitali kaasamiseks, vähendades äriühingute halduskoormust ja soodustades väärtpaberituru läbipaistvust.

Mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruannete nõudmiste lihtsustamiseks kiitis valitsus juulis heaks raamatupidamise seaduse muudatused.

Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sünde toetava keskkonna arendamiseks tõuseb lastetoetus 2019. aastaks 60 euroni,2016. aastaks 50 euroni ja 2018. aastaks 55 euroni ning 1. juulist 2017 jõustub lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Edaspidi laieneb lasterikaste perede kodutoetuse programm ka vähemalt kolmelapselistele peredele. Samuti on kinnitatud struktuurivahendite meede, mille kaudu saavad kohalikud omavalitsused toetust taotleda lapsehoiuteenuse pakkumiseks või lasteaiakohtade loomiseks.

Juunis kiitis riigikogu heaks valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega loodi töötavatele madala sissetulekuga inimestele toetusmeede. Toetust saavad 2017. aastal tuludeklaratsiooni esitades taotleda need inimesed, kes on täistööajaga töötanud vähemalt kuus kuud ning kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.

Madala sissetulekuga inimeste toimetuleku parandamiseks tõuseb toimetulekutoetus alates 2016. aastast 130 euroni.

Valitsus leppis juulis kokku ka üksi elavate pensionäride toetusskeemi põhimõtetes, mille järgi saavad 115 eurot toetust üksi elavad pensionärid, kelle sissetulek jääb alla 416 euro.

Selleks, et tagada võimekad ja hästitoimivad kohalikud omavalitsused, kes suudavad edendada kogukondi ja kohalikku ettevõtlust, loodi valitsuskomisjon kohaliku halduse reformi ettevalmistamiseks. Ette on valmistatud haldusreformi ajakava ning kahekordistatud omavalitsuste ühinemistoetusi. Kavandatava haldusreformi seaduse ja teiste reformi teostamiseks vajalike seaduste jõustumise plaanitav kuupäev on 1. juuli 2016.

Ääremaastumise leevendamiseks viiakse 1. jaanuariks 2018. aastal vähemalt 50 protsenti arvestusteenuse osutamisega seotud töökohtadest väljapoole Tallinna. Enne seda, 1. septembriks 2016 konsolideeritakse kõigi ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ning riigikantselei finants-, personali- ja palgaarvestus Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Kokku on lepitud valitsemise mahu vähendamise põhimõtetes ja tegevuskavas. Otsuse tööjõukulude vähendamise mahtude kohta teeb valitsus 2016. aasta riigieelarve koostamisel. Ettepanekud struktuurseteks ümberkorraldusteks esitatakse valitsusele järgmise aasta maiks.

Hoidumaks ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest on valminud õigusloome mahu vähendamise kava. Riigiettevõtete osaluspoliitika kitsaskohtade kaardistamiseks on valminud riigiettevõtteid ja riigi sihtasutusi puudutav osaluspoliitika roheline raamat.

Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga, et hoida valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon kõikidel aastatel ülejäägis. Valitsuse algatatud ning riigikogu poolt heaks kiidetud käibemaksuseaduse muudatusega vähendatakse majutusasutuste käibemaksu erisust, millega on 2017. aasta 1. jaanuarist majutusteenuste käibemaksumäär 14 protsenti. Antud muudatus suurendab käibemaksu laekumist 2017. aastal umbes 10,2 miljoni euro võrra.

Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot.

Aastatel 2016–2018 tõuseb bensiinide aktsiisimäär kümme protsenti.

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõuseb diislikütuse aktsiisimäär 14 protsenti ning kümme protsenti aastatel 2017–2018.

Eriotstarbelisele diislikütusele nähakse ette alates 2016. aastast aktsiisimäär, mis moodustab 27 protsenti diislikütuse aktsiisimäärast.

Lisaks tõstetakse 2016. aastast raske kütteõli aktsiisimäära 15,01 eurolt 58 eurole 1000 kilo kohta, põlevkivikütteõli aktsiisimäära 15,01 eurolt 57 eurole 1000 kilo kohta ning soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäära 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

Tervishoiupoliitika eesmärke toetab ja riigi tulude suurendamisele aitab kaasa alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine. Alkoholi aktsiisimäär tõuseb järgmise aasta 1. veebruarist 15 protsent. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 24 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem.

Tegevuskava prioriteetsete eesmärkide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul kinnitas valitsus 16. aprillil. Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019, mis sisaldab konkreetseid tegevusi, vastutajaid ja tähtaegu kogu valitsusliidu tegevuskava elluviimiseks järgmise nelja aasta jooksul kinnitas valitsus 28. mail.