Uus seadus muudab sõnniku laotamise ja hoiustamise nõudeid

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega piiratakse väetiste laotamise aega sügisel, samuti kehtestatakse rangemad nõuded sõnniku hoidmisele.

Kui seni on keelatud üldjuhul väetiste laotamine alates 1. detsembrist, siis edaspidi keelatakse mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamine alates 15. oktoobrist, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Muudatus jõustub aastaks 2023, et võimaldada uue nõudega kohaneda.

Samas võimaldatakse kevadperioodil alustada väetamisega 10 päeva varem, alates 21. märtsist. Samuti jäetakse seadusest välja seni kehtinud üldine piirang, mille kohaselt võis nitraaditundlikul alal haritavat maad väetada kuni 170 kilogrammi lämmastikuga ühe hektari kohta.

Samuti kehtestatakse senisest rangemad nõuded väikeloomapidajate poolt sõnniku hoidmisele. Kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui 10 loomühikule vastaval hulgal loomi. Muudatuse kohaselt peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse loomi enam kui 5 loomühikule vastaval hulgal. Uue reegli täitmiseks nähakse ette üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2023. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad.

Samuti sätestatakse sõnniku hoidmise täpsustatud nõuded põllul aunas, et vähendada pinna- ja põhjavee reostumist nitraatidega. Kehtestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg. Näiteks 20-protsendilise kuivainesisaldusega sõnnikut on lubatud põllul aunas hoida 2 kuud ning 25-protsendilise kuivainesisaldusega sügavallapanusõnnikut 8 kuud.

Eelnõuga ajakohastatakse veeseaduse nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Põllumajandustootmine on üks suuremaid haju- ja punktkoormuse allikaid. Nii pinna- kui põhjavees on nitraatioonide sisaldus on alates 2008. aastast pidevalt kasvanud, teadlaste hinnangul satub ligi 60-70 protsenti lämmastikust vette põllumajanduse tõttu. Euroopa Komisjon on edastanud Eestile märgukirja seoses mõnede nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava rakendamisega seoses väetiste kasutamise ja sõnnikuhoidlatega.

Põhiosas on seadus kavandatud jõustuma üldkorras, kuid investeeringumahukad uued nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2023.{fcomment}