Tänavu üheksa kuuga on liiklusõnnetustes hukkunud 50 inimest ehk kuue võrra mullusest vähem.
Üle Eesti on selle aasta üheksa kuuga toimunud 1033 inimkannatanutega liiklusõnnetust, neis on hukkunud 50 inimest, kellest 12 olid kergliiklejad ja 19 juhul ei kasutatud turvavarustust. Eelmisel aastal samal ajal oli liiklusõnnetustes hukkunuid 56.
Üheksa kuuga on joobes juhid põhjustanud 97 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles kaotas elu 11 ja sai vigastada 126 inimest.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riho Tänaku sõnul saab augusti ja septembri raskemate liiklusõnnetuste peamise põhjusena kindlasti välja tuua alkoholi. "Nii augustikuus Tartumaal kui ka septembrikuus Võrumaal ning Harjumaal traagiliselt lõppenud liiklusõnnetustes oli juht alkoholi tarvitanud. Kusjuures viimases kolmes raskes liiklusõnnetuse hukkus kaasreisija ning juhid pääsesid kergemate vigastuste või lausa ehmatusega," rääkis Tänak BNs-ile.
Ta rõhutas, et kaasreisijal on alati valik jätta istumata purjus juhi autosse ning teha endast kõik olenev, et sellist juhti takistada.
"Kõik need neli noorte inimeste surmaga lõppenud õnnetust on politseinikele järjekordsed traagilised näited tüüpjuhtumist, kus peojärgsel hommikul istub alkoholi tarvitanud noor mees rooli ja sõidab väga suurel kiirusel teelt välja," rääkis Tänak.
Tema sõnul teeb politsei iga päev pingutusi selle nimel, et muuta just selliste sõidukijuhtide riskikäitumist ja tõsta inimeste teadlikkust. "Ent jällegi on siin ülioluline roll ümberkaudsetel inimestel. Selliste juhtide takistamiseks tuleks viivitamatult sekkuda ja seejärel koheselt politseid teavitada," lisas Tänak.
Politsei on selle aasta üheksa kuuga roolist kõrvaldanud 5872 alkoholi tarvitanud juhti, neist 2350 puhul on alustatud kriminaalmenetlus. "Need numbrid on aastaga jäänud samaks, mistõttu ei saa rääkida positiivsest muutusest meie liikluskultuuris," tõdes Tänak.{fcomment}