Üldhaiglate hinnangul vähendab haigekassa eriarstiabi kättesaadavust

Haigekassa käis juba augustis välja idee, et üldhaiglates peaks alles jääma vaid kaheksa eriarsti eriala, milles 11 üldhaiglat näevad selgelt eriarstiabi kättesaadavuse vähenemist, kirjutab Postimees.

"Üldhaiglates  on 16-18 arstlikku eriala ja iga haigla on pingutanud, et neid erialasid hoida," lausus Võrus tegutseva Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Ta on veendunud, et kui eriarstide erialasid oluliselt kokku tõmmata, ei jõua osa patsiente eriarstile. "See tähendab, et suureneb ebavõrdsus arstiabi kättesaamisel," lisas Vask.

"Meile on antud kuni neli protsenti vähem ravijuhte ning kolme aasta peale on plaanitud, et üle kaheksa ettenähtud eriarsti olevad arstid peavad haiglast kaduma," selgitas Põlva haigla peaarst Margit Rikka. Samas on enamik eriarste Põlvas kohalikud ja mitte külalisarstid. "Need arstid ei lähe kliinikumi tööle," lausus ta.

"Üldise arstide puuduse juures peaks hoidma arste, kes üldhaiglates töötavad," lausus Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg. Läänemaa haigla valik on praegu ette antud eelarve juures, et täita ka töötajate kollektiivlepingus ette nähtud palgatõusu, arstide koormust vähendada. Igal juhul tähendab see, et osal patsientidel jääb Haapsalus abi saamata.

Nii Läänemaa kui ka Lõuna-Eesti haigla on regionaalhaiglatega võrgustunud. Vask ja Tennisberg kinnitasid, et koostöö suurhaiglatega on sujunud, aga igal haiglal on ikkagi oma eelarve ning ei Tartu Ülikooli kliinikum ega Põhja-Eesti regionaalhaigla hakka oma eelarvest üldhaigla kulusid kinni maksma.

Haiglajuhtide sõnul ei hakka ravikulud hakka vähenema juba ainuüksi rahvastiku vananemise seetõttu. "Igal aastal tuleb 4500-5000 üle 65-aastast juurde ning need inimesed vajavad kolm korda rohkem arstiabi kui nooremad," nimetas Vask.

Lõuna-Eesti haigla juht lükkas ümber ka ettekujutuse, nagu käiks Eesti inimesed liiga palju arsti juures. "See on meil arenenud maade keskmise juures: koos perearsti külastustega 6,9 korda aastas arsti juures käimisi inimese kohta keskmiselt," võrdles Vask. Ta tõi näiteks, et kroonilised haiged käivad arstil 10-20 korda aastas ja kui abi läheb maakonnakeskusest Tallinnasse või Tartusse, peaks küsima sedagi, kuidas kompenseerida inimeste kulud arsti juurde pääsemiseks.

"Põhjus on lihtne: haigekassal pole raha ning poliitiliselt on vaja otsustada, kust ravikuludeks raha juurde saab," sõnas Tennisberg. "Sotsiaalmaksu langetamine seda juurde ei too või tuleb leida raha mujalt."

"Protsesse saab juhtida ka raha abil ja nii on ka juhtunud," tõdes Vask, viidates sellele, et pikaajalisi plaane pole, vaid vaadatakse aasta kaupa ja sunnitakse haiglaid raha vähendades pidevalt koomale tõmbama.

Näitena, kuidas plaanid jooksvalt muutuvad, tõid haiglate juhid hooldusravi. Üldhaiglates se on euroraha toel investeeritud miljoneid eurosid, et välja ehitada hooldus- ehk õendusabi osakondi. Nende eelarveid pole haigekassa haiglatele veel esitanud, kuid tõenäoliselt vähendatakse ka seda osa. Suured õendusabi osakonnad on valminud Tartus kliinikumis ja Keilas ning üldhaiglad  kardavad, et nende osa jääb ka seetõttu väiksemaks.

Tennisbergi sõnul on Läänemaa haiglas 50 õendusabi kohta, kuid juba eelmisel aastal kattis haigekassa vaid poole voodite kasutamise. "Suurtel haiglatel on eelarves vetrumisvõimalust, kuid väikestel tuleb ühel hetkel piir tõsiselt ette."

Vaski sõnul on haigekassa võtnud üldhaiglaid eelarveid koostades ühtse mõõdupuuga, kuid igal haiglal on oma eripära ja arendatud on erinevaid asju. "Näiteks meie pakume Kagu-Eestis ainukesena ka psühhiaatrilist abi," nimetas ta.

Esmaspäeval kohtusid mitme üldhaigla juhid riigikogu sotsiaalkomisjonis haigekassa juhi Tanel Rossi ning tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovskiga. Vask ja Tennisberg olid pärast kohtumist lootusrikkamalt meelestatud, sest lepiti kokku, et eelarved vaadatakse läbi kolmepoolsetel läbirääkimistel, seejuures on läbirääkimiste osapoolteks üldhaigla, regionaalhaigla, millega konkreetne haigla koostööd teeb, ning haigekassa. "Vähemalt retoorika oli muutunud ning loodame, et kokkulepitu ka kolmepoolsetel läbirääkimistel kehtib," lausus Vask.

Esmaspäeval riigikogus küsimustele vastates ütles minister Ossinovski, et eesmärk ei ole üldhaiglaid välja suretada. "Soovime teatud erialase arstiabi koondada piirkondlikesse haiglatesse ehk pädevuskeskustesse," selgitas Ossinovski. "Eestis pole mõistlik välja arendada täit arstiabi osutamise teenust kõikides üldhaiglates. See pole mõistlik ei personali ega ka vahendite jagamise seisukohalt."

Kriitikana haigekassa aadressil lisas minister, et kommunikatsioon haiglatega lepingute sõlmimise teemal pole olnud vajalikul tasemel. "See andiski alust emotsioonide tekkimisele," lisas Ossinovski.

Tallinna toimetus, +372 610 8833, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.