Haiglad ja arstid jõudsid kollektiivlepingu projektis kokkuleppele

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate esindajad jõudsid reedel kollektiivlepingu projektis kokkuleppele, kuid arstid ei kavatse enne leppe allkirjastamist streiki lõpetada.

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate kutseühingute esindajad ütlesid reede õhtul pärast üle kolme tunni kestnud läbirääkimisi BNS-ile, et pooled jõudsid kollektiivlepingu projektis kokkuleppele ja saadavad selle kooskõlastamisele.

"Me jõudsime kokkuleppele selles, mis täpselt tuleb sellesse kollektiivlepingu projekti ja et haiglad aktsepteerivad seda, et seal kindlasti on sees ka residentide töö tasustamise printsiibi muutmine alates 1. jaanuarist 2013. Haiglate liit on sellega nõus. Me oleme rahul, et nad sellega nõus on, aga otsus saab tulla ministrilt," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

"Minul on selle üle hea meel, et me saime kollektiivlepingu projekti punktid kõik läbi käia, teha mõlematele pooltele arusaadavaks, mida nendes punktides on mõeldud. Saime kollektiivlepingu laienemise, saime kollektiivlepingusse sisse kiirabitöötajate hulgast ka kiirabitehnikud, see on väga hea tulemus tänaste läbirääkimiste lõpuks," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

"Haiglate liit saab teha selliseid pakkumisi, mis on seadustega ja riigi võimalustega kooskõlas, me oleme nüüd selle pakkumise ka formaadilt kokku leppinud. Edastame selle täna [reedel] kõigile töötüli osapooltele ja ka teistele partneritele ja ootame tagasisidet," ütles haiglate liidu juht Urmas Sule. "Hetkel sellega meie arsenal piirdub," lisas Sule.

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul ei saanud reedeselt koosolekult oodata streigi lõpetamise otsust juba sellepärast, et residentide tööaja tasustamise kohta puudub sotsiaalminister Hanno Pevkuri otsus. "See on olnud meie vältimatu tingimus selleks, et streik saaks lõppeda," sõnas Rehemaa. Haiglate liidu juhi Urmas Sule kinnitusel võtab haiglate liit residentide töö tasustamise riski enda peale.

"Streik lõpeb siis, kui kokkulepe on saavutatud ja lepingul on allkirjad all," ütles Katrin Rehemaa. "Kui see protsess oleks alanud varem, siis kui me juba oma ettepanekud tegime, siis oleks tõenäoliselt ka kokkulepeteni jõutud varem. Ma loodan, et ei ole nii, et kokkuleppeid tehakse ainult hädaolukorras ehk siis streigi survel," sõnas Rehemaa.

Haiglate liit kutsus reedel toimunud kohtumisele Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Perarstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu esindajad.

Haigekassa nõukogu andis neljapäeval haiglate liidule volitused teha läbirääkimistel pakkumine, mille kohaselt tõuseb hooldajate palk vähemalt 23,2 protsenti, õdede palk vähemalt 17,5 protsenti ja arstide palk vähemalt 11,7 protsenti, mis on jagatud kahele aastale. Seega tõuseks järgmisel aastal hooldajate palk 13,7, õdede palk vähemalt 9,7 ning arstide palk vähemalt 6,1 protsenti.

Ambulatoorse eriarstiabi esmane visiit pikeneb viie minuti võrra, mis võimaldab arstil patsiendiga põhjalikumalt tegeleda ja seeläbi tõsta arstiabi kvaliteeti. Juhul, kui haiglad ja tervishoiutöötajad allkirjastavad kokkuleppe ning streik lõpetakse, lisab haigekassa juhatus need numbrid ka järgmise aasta eelarvesse, mida nõukogu koguneb arutama 19. oktoobril oma korralisel istungil.

Haigekassa teatel kehtib pakkumine töörahu taastumisel, mis tähendab streigi lõpetamist.

Tervishoiutöötajad ja haiglajuhid tegid kolmapäeval ettepaneku suurendada ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. Miinimumtunnitasude osas tegid tervishoiutöötajad ja haiglajuhid ettepaneku võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa ja tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.

Tervishoiutöötajate streik algas eelmise nädala esmaspäeval, 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.