Tööõnnetuste arv kolmandas kvartalis kasvas

Tööõnnetuste arv kolmandas kvartalis kasvas kümnendiku võrra, samas vähenes tööhaigestumiste hulk kolmandiku võrra.

Kolmanda kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon 998 tööõnnetust, mida on kümnendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal, teatas inspektsioon BNS-ile. Samuti registreerisid tööinspektorid 36 kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise juhtumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal.

Lisaks 998 tööõnnetusele on on täpsustamisel veel 65 õnnetusjuhtumi asjaolud. Neist 841 olid kerged, 155 lõppesid raske kehavigastusega ning kahe tagajärjeks oli töösurm. Võrreldes 2011. aasta sama ajavahemikuga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud kümme protsenti.

Enim tööõnnetusi toimus politseinike, turvameeste, vangivalvurite, müüjate, ehitustööliste, veoautojuhtide ja kokkadega. Võrreldes aastataguse ajaga on vähenenud põllumajanduses toimunud tööõnnetuste arv.

„Tööõnnetuste vältimiseks peavad hoolsad olema nii tööandjad kui ka töötajad. Eriti peaks tähelepanu pöörama uutele kolleegidele. Kui nad teevad midagi ohtlikul viisil, siis tuleks reageerida,” rõhutab Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Kolmandas kvartalis registreeris tööinspektsioon 32 tööst põhjustatud haigestumist ja neli kutsehaigestumise juhtumit. Sealhulgas diagnoositi haigestumine näiteks õmblejatel, lüpsjatel ning erinevate masinate ja seadmete juhtidel. Haigestumiste arv on kolmandiku võrra langenud võrreldes mullu sama ajaga, kui tuvastati 55 haigestumist.

Inspektsiooni pressiesindaja märkis, et ka käesoleval aastal võib haigestunuid tegelikult olla rohkem, kuid mõned neist püüavad töökoha kaotamise hirmus oma haigusi varjata. „Hoolimata haigustest töötavad inimesed edasi, hambad ristis. Ent pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks töövõimetus,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.