Ajakirjanikud peavad aasta sündmusteks rahastamisskandaali ja streike

Silver Meikari arvamusloost hoogu saanud erakondade rahastamisskandaal ning õpetajate ja arstide streigid olid Eesti ajakirjanike jaoks lõppeva aasta olulisemad protsessid kodumaal, selgub BNS-i küsitlusest.

Reformierakonna rahastamisskandaal tekitas ühiskonnas eetika-alase diskussiooni, murdis võimupartei kandetalasid, viis justiitsminister Kristen Michali tagasiastumiseni ning skandaali laiemad tagajärjed on erakondade mikrokosmosele alles ees, märkisid BNS-i küsimusele vastanud Eesti tele-, raadio-, päevalehtede, kohalike ajalehtede ning online-väljaannete juhtivad ajakirjanikud.

Aasta teise olulisema sündmusena nimetasid ajakirjanikud õpetajate ja arstide streike, mis näitasid tärkavat rahulolematust ja mässumeelsust, kuid samas ka võimalust streigi abil töötasu tõsta. „Aastat võib iseloomustada kui ACTA-st hartani, poliitikategemine väljus parlamendi ja valitsuse koridoridest,“ iseloomustasid mitmed nimekad ajakirjanikud lõppevat aastat.

Kolmanda kodumaise olulise sündmusena mainis enamus küsitletud ajakirjanikke rahvusliku lennukompanii Estonian Air´i rahalisse raskustesse sattumist, ettevõtte juhtide vahetust ning strateegiamuutust.

Aasta oluliste sündmustena nimetasid Eesti ajakirjanikud veel elektrituru avanemise eel tekkinud segadust ja rahvaloendust, mis üheltpoolt „näitas kardetavast paremaid tulemusi ja teiselt poolt karmi tõde eestlaste vaiksest väljasuremisest“.

Ajakirjanikud nimetasid veel mitme maksumaksja raha kuritarvitanud riigiametniku lahkumist oma ametist, Tallinki aktsiatehingut kui aasta suurimat börsitehingut, Tallinna linna otsust minna 1. jaanuarist 2013 üle tasuta ühistranspordile, Eesti otsust tagada rahanduskriisis Kreeka laene ja Hannes Rummu kirjavahetuse vargusega seotud skandaali.

„Õpetajate streigiga alanud lai diskussioon, millele andis hoogu arutelu erakondade rahastamise üle, on jõudnud üha enam levivale mõttele üldise riigireformi vajalikkusest,“ ütles BNS-i vastutav peatoimetaja Ainar Ruussaar. „Ma ise loodan väga, et selline oluline ja vajalik arutelu saab hoogu juurde ja annab Eesti poliitilisele eliidile ja nende valijatele järgmisel aastal ainet uuteks mõteteks ja veelgi rohkem uuteks tegudeks.“

Mullu nimetasid Eesti juhtivad ajakirjanikud BNS-i küsimusele vastates aasta olulisemate sündmustena euroraha kasutuselevõttu ning Eesti jalgratturite pantvangistamist Liibanonis ning nende õnnelikku vabastamist. Kolmanda olulise sündmusena aastal 2011 nimetasid ajakirjanikud riigikogu valimisi ja selle tulemusena kujunenud neljaparteilist parlamenti ning Andrus Ansipi jätkamist peaministrina ja „poliitilist stabiilsust riigis“.

2010. aasta lõpus nimetasid Eesti ajakirjanikud tähtsündmustena Eesti pääsemist euroalasse. Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seotud idarahaskandaali, teatri NO99 lavastust „Ühtse Eesti suurkogu“, Wikileaks´i kaudu avalikkuseni jõudnud Eestit puudutanud lekkeid, teravat arutelu tekitanud „allikakaitse seaduse“ vastuvõtmist riigikogus ning erakordselt külma ja lumerohket talve.

BNS palus enam kui poolesajal Eesti üleriigiliste ja kohalike ajalehtede, raadiojaamade, telekanalite ja online-väljaannete juhtivatel ajakirjanikel nimetada kolm 2012. aasta olulisemat sündmust Eestis ja kolm maailmas.