Täiskasvanud õppijatest pooled kogevad õpingute ajal erinevaid raskusi

Pooled täiskasvanud õppijatest tunnetavad õpingute ajal raskusi, mis on tingitud õpingute ja teiste eluvaldkondade sobitamisega, selgub mullu sügisel läbi viidud täiskasvanud õppija uuringus.

Uuringu "Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis" raportist selgub, et peamisteks raskuste põhjusteks on vähene aeg õpinguteks, suur koormus töökohal ja rahalised raskused üldise toimetuleku mõttes.

Raha ja tervisega seotud raskusi tajuvad võrreldes riiklike kõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolidega vähem erakõrgkoolides ja -ülikoolides õppivad täiskasvanud õppijad. Seega eraõppeasutustesse koonduvad need, kellel on võimalus õpingute eest ise maksta. Õppeastmete järgi puututakse raha- ja terviseprobleemidega rohkem kokku rakendus- ja kutsekõrghariduses. Seevastu ajapuudust tunnetatakse võrreldes rakenduskõrgharidusega enam bakalaureuse- ja magistritasemel. Samuti on ajapuudust nimetatud rohkem kaugõppes kui statsionaarõppes, mis tähendab, et kaugõppe ehk paindlikuma õppevormi kasuks otsustanud on jätkuvalt ajalise surve all ühitades õpinguid, tööd ja pereelu. Isikliku elu ja perekonnaga seotud probleeme tunnetatakse mõnevõrra enam statsionaarses õppes ja õppeastmete lõikes doktoriõppega võrrelduna rohkem kutse- ja rakenduskõrghariduses.

Hoiaku või meelestatusega seotud raskusi tajutakse teravamalt kutse- ja rakenduskõrghariduses kui teistel astmetel. Õppevormiti on aga hoiakutega seotud raskusi sagedamini ära märgitud kaugõppes. Õppekorraldusest lähtuvalt selgub, et õhtuti ja nädalavahetuseti õppivad tudengid tunnetavad päevase õppega võrreldes küll vähem raha ja tervisega seotud probleeme, ent rohkem ajaga seotud pingeid. Lisaks selgub uuringust, et õpingute eest ise maksvad tudengid tunnetavad vähem raha ja tervisega seotud pingeid, mis on märk sellest, et tasulised õpingud on valitud siis, kui need on tõesti taskukohased.

Oma õpingute eest ise maksvad täiskasvanud õppijad on aga oluliselt enam toonud välja aja ja isikliku eluga seotud probleeme, mis on eeldatavasti tingitud erinevate eluvaldkondade ühitamisest. Õppelaenu võtnute puhul tajutakse rohkem raha ja tervisega seotud raskusi ning vähem aja ja isikliku eluga seotud raskusi. Lisaks selgub, et õppetoetuse saamine ei ole seotud rahaliste raskuste tunnetamisega, mis viitab sellele, et ühelt poolt on õppetoetuse saajaid vähe ja teisalt on õppetoetuste summa liiga väike, et piisavalt tugevat positiivset mõju avaldada.

Täiskasvanud õppijaks loetakse üle 25-aastaseid inimesi, keda 2012. aastal oli Eesti üliõpilaste hulgas 37 protsenti.

Mullu sügisel läbi viidud täiskasvanud õppija uuringu eesmärk oli kaardistada kasvava õppijate grupi – täiskasvanud õppijate, kogemusi ning arvamusi.

Uuringus osales kaks kutseõppeasutust, 18 rakenduskõrgkooli ja kuus ülikooli, kokku 26 Eesti õppeasutust. Täiskasvanud õppija uuring on osa projektist "Tööturu väljakutsed kõrgharidusele: Eesti Euroopa Liidu kontekstis", mida viiakse ellu programmi Primus toetusel.