Võrumaal asub ühtekokku 102 sõjahauda. Punahaudasid ehk nõukogude sümboolikaga matmiskohti on siinkandis 25.

Lisaks sellele võib siin-seal olla ka II maailmasõja mälestusmärke, mis tegelikult ei olegi matmispaigad vaid kampaaniakorras paigaldatud propagandaobjektid. Nende viimaste teisaldamine on omavalitsuse pädevuses ja koordineerivat abi saab riigikantseleilt. Sõjahaudu kaitseb aga rahvusvaheline konventsioon ning kui on vähimgi kahtlus, et mälestise alla on maetud ükskõik mis poolel langenuid, tuleb ühendust võtta hoopis kaitseministeeriumiga. Samas on Eestis ka kolm mälestusmärki, mis on kaitse alla võetud suure kunstilise väärtuse pärast - nendega on hoopis oma teema ja pealegi asuvad need kõik saartel. Toimetus, mis plaanid on Võrumaa omavalitsustel nii punamonumentide kui ka sõjahaudade osas.

Riigiametnike otsuse ootel

Võru linnavalitsuse teada on linnas kolm hauatähist. Need asuvad Võru linnakalmistul või selle vahetus läheduses. Linnal on soov eemaldada tähistelt mälestise staatus. Järgmise sammuna näeb linn hauamonumentide teisaldamist või nende asendamist neutraalse tähisega. Seejuures ei ole keegi vastu, kui kultuurilist väärtust omav hauatähis leiab omale koha muuseumis.

Linn saatis oma ettepanekud siinse kolme hauatähise kohta kaitseministeeriumile, riigikantselei monumendikomisjonile ja kultuuriministeeriumile. Pöördumises täpsustab linn, et terroriohvrite ühishaua monument asub Kubja tee 1a aadressil. Teises maailmasõjas hukkunute kaks ühishauda paiknevad aga Võru linnakalmistul.

Täna ootab linnavalitsus riigiasutuste vastuseid. Augusti lõpus toimuma pidanud otsustuskoosolekutest kaitseministeeriumis ja riigikantseleis pole seni midagi kuulda.

Ühishaudade kohta kaebusi pole

Võru valla avalike suhete spetsialist Birgit Pettai sõnul on vallas teadaolevalt neli punamonumenti, mis on ühtlasi teises maailmasõjas hukkunute ühishauad. Need asuvad Lasval,  Majala külas Pargi Villa kinnistul ning Osula ja Vastseliina kalmistul.

Pettai nendib, et monumentidel olev sümboolika on tagasihoidlik ja ka vallakodanikelt pole ettepanekuid nende likvideerimiseks tulnud. Nii puuduvad vallal hetkel edasised plaanid monumentide osas. „Kõigi nelja puhul on tegemist ühishaudadega, mistõttu on esil ka hauarahu teema,“ täpsustab Pettai. Seega - kuna tegu on haudadega, oleks valla järgmine loogiline samm pöörduda kaitseministeeriumi poole. Et kohalikke need puhkepaigad ei häiri, polegi antud juhul tähtis. Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt väärivad kõik langenud seda, et nende viimne puhkepaik oleks kalmistul, veel parem aga, kui oma kodumaal ja oma lähedaste kõrval. Nii näiteks panustab Saksamaa heldelt sellesse, et kõik leitud säilmed, mis kuuluvad saksa sõduritele, saaks kodumaale viidud. Venemaa ei ole kõnealuse konventsiooniga aga liitunud ja oma sõdurite põrmu vastu huvi ei tunne.

Lauavabriku laienemine hauasambani

Rõuge vallavanem Britt Vahter kinnitab, et vallas on teadaolevalt ligikaudu 20 punamonumenti, mälestusmärki või matmispaika. „Rõuge vallas asuvad Nõukogude Liiduga seotud mälestusmärgid peamiselt kalmistutel kas ühishaudade või mälestuskividena. On ka eraldi mälestusmärke lahingutes langenutele.“

Vallajuht nendib, et punamonumentidega tegelemine pole praegu vallavalitsuse ega volikogu prioriteet. „Kui tekib vajadus, siis otsustame nende eemaldamise, teisaldamise või säilitamise üle juhtumipõhiselt.“

Hetkel valmistab Rõuge vald Vahteri sõnul ette ühe Saru külas paikneva II maailmasõjas hukkunute matmispaiga ja betoonist hauasamba teisaldamise ettevalmistamisega. „See asub OÜ Saru Lauavabriku territooriumil ning selle teisaldamine on tulnud päevakorda seoses tööstuse laienemisega. Kaitseministeeriumist vastava otsuse saabumisel korraldatakse mälestusmärgi teisaldamine ja säilmete ümbermatmine, ilmselt Ritsiku kalmistule,“ selgitab vallavanem ning lubab, et täpsemad asjaolud selguvad lähikuudel.

Kalmistu on parim lahendus

Antsla vallavanem Avo Kirsbaum teatab, et vallas on kolm mälestussammast, mis on püstitatud II maailmasõjas hukkunute ühishauale. „Üks nendest asub Litsmetsa külas, teine Antsla metsakalmistul ja kolmas Urvaste kalmistul. Leian, et kui kivi on juba kalmistul ja kui sinna on keegi maetud, siis oleks seda kivi narr kuskile mujale viia. Arvan, et säilmetele parim koht on kalmistu, seega kivid võiksid jääda kalmistule,“ kinnitab Kirsbaum.

Ta rõhutab, et Venemaa tegevus Ukrainas on kuritegu ning loomulikult jättis ka Nõukogude Liidu tegevus sügava haava eestlaste südamesse. Teisalt on need hauatähised vallajuhi hinnangul üks osa ajaloost. „Kui tekib küsimus,  mida nende kividega teha, siis minu ettepanek on need kokku koguda ja muuseumi viia. Antsla vallavalitsus ega vallavolikogu pole antud teemat aga veel arutanud,“ sõnab Kirsbaum.

Salapärased mälestised

Setomaa vallavanem Raul Kudre annab teada, et vallas on ametlikult veel alles jäänud kaks väikest punamonumendi kivi. „Kuna need on väga varjulistes kohtades, siis ma ei ütlegi, kus need on - enamus rahvast ei teagi neid. Meie plaan on veel vähemalt üks nendest minema viia,“ lubab Kudre saladusliku asukohaga kivide osas. Ta lisab, et üks viimaseid avalikke punamonumente, mis asus Mikitamäe teeninduspunkti kõrval, on tänaseks teisaldatud. „Kuus aastat tagasi viis vallavalitsus ära Värskas oleva mälestuskivi, mis tähistas ühishauda. Samas on veel peaaegu kõikides surnuaedades suuremaid ja väiksemaid mälestusmärke, mille tuleviku üle peab arutama,“ nendib vallajuht.

Augusti alguses moodustati riigikantselei juurde salajane punamonumentidega tegelev komisjon, teada on vaid selle juhi Asko Kivinuki nimi. Ülejäänud ekspertide nimed on turvalisuse ja töörahu tagamiseks salastatud. Komisjon hakkab koostama punamonumentide eemaldamise kava ning asub välja selgitama selleks vajalikku õigusruumi.

Punamonument on avalikus kohas (va muuseumis) asuv mälestusmärk, kuju, hauatähis või mälestustahvel, mis on paigaldatud Nõukogude okupatsiooni ajal. See kujutab nõukogude sümboolikat, nõukogude sõjaväelasi, nõukogude võimu või kommunistliku ideoloogiaga seotud sündmusi, isikuid või organisatsioone.