Praegu, kus kütte hinnad kerkivad praktiliselt iga päevaga, on muutunud üha aktuaalsemaks majade soojustamine, ent kortermajade puhul ei pruugi see olla üldse lihtne ülesanne.

Hiljuti toimus ühes Võru kortermajas ühistu koosolek, kus maja soojustamise plaan ühes KredExi toetusega peaaegu üksmeelselt maha hääletati. Põhjuseks tõid ühistu liikmed asjaolu, et nad ei soovi laenu võtta ja nõnda end aastateks kohustustega koormata. Ühistu liikmeid ei aidanud ümber veenda isegi ühistu esimehe jutt, et laenu võttes ja küttekulusid vähendades võivad inimeste kulutused korterile isegi väheneda. Ühistu koosolekul läks sõnasõjaks juhatuse ja ühistu liikmete vahel, mille tulemusel lubas ühistu esimees üldse ameti maha panna.

Küllap on õigus korteriühistute liidu Võru kontaktisikul Margus Toomil, kes ütles, et maainimesed on laenu võtmisel ettevaatlikumad. Laenuvõtmise vältimine on omakorda põhjus, miks Võrus pole veel ühtegi kortermaja täielikult soojustatud, milleks riigi laenufirma KredEx annab toetust 15–35 protsenti ehituse hinnast. Ettevaatlikkust laenu võtmisel ei saa inimestele pahaks panna – tänu sellele on näiteks Võrumaa inimesed laenudega vähem koormatud kui suurte linnade elanikud ja oma valikutes vabamad.

Kokku läheks kortermaja täielik soojustamine maksma veidi üle 100 000 euro, mis tähendab, et ühistu peab võtma laenu kümneks aastaks ja ühe korteri igakuine laenukulu on 20-30 eurot. Teine võimalus, mida on kasutanud näiteks Kreutzwaldi 58b korteriühistu, on koguda raha ja maja soojustada järk-järgult. Nii andis ainuüksi otsaseinte ja esimese korruse akende aluse soojustamine märkimisväärse, 20protsendilise kokkuhoiu. Raha soojustamiseks ei võtnud ühistu liikmed mitte pangast, vaid kogusid selle ise kokku paari suve jooksul. Nõnda talitades on võimalik maja järk-järgult soojustada ilma pangalaenuta ning selleks pole vaja ulatuslikku paberimajandust ja aruandlust, mis kaasneb Kredexi toetusega. Ühel või teisel juhul tasub soojustamine end ära, sest kütte hind kerkib iga talvega üha kõrgemale.