MUREKOHT ❯ Kevadisel migulapäeval, mida Taeluva (vene keeles Tailovo) Nikolai Imetegija nimelises kirikus alati 22. mail tähistatakse, küsisin mitmetelt tuttavatelt, kuidas nad omale Venemaa viisa said.

Hilju, kes tuli Meremäelt, ütles, et tema ostis Venemaa viisa firma Vaatevinkel kaudu ja see maksis 120 eurot.

Eevi, kes elab Sergal, sai läbi kultuurivahetuse viisaga, tasudes vaid kindlustuse, ent viisa õnnestus tal saada vaevalt paar nädalat enne 500 aasta vanuse kiriku nimepüha. Eevi isa ja vanavanemad on maetud Taeluva kalmistule. Oli ju see kogu Taeluva ümbruse, sealhulgas Meremäe kandi, kirikukogudus ja kodukalmistu. Kuni tekkis piir sinna, kus varem pole olnud.
Kultuurisuhete nimistu viisaga käis kirikupühal ka Aare. Alli aga oli ostnud viisa 160 euro eest Päikesereisidest.

Taeluva kalmistu on üks neist 12 kalmistust, kus puhkavad Petserimaa eestlased. Kusjuures kunagise Petseri maakonna Eesti-poolses osas on kalmistuid poole vähem. Alles nüüd, kui paarikümne aasta eest üksnes läände vahtivad Eesti poliitikud loobusid oma Petserimaa aladest, on Taeluvas vana kirikaia taha tekkinud ka venelaste kalmud – uus surnuaed.

Kui taasisesesivumise esimestel aastatel käisid Petserimaaga seotud inimesed üle kontrolljoone nimekirjade alusel, siis Eesti poole nõuete jäigastumisel tegid seda ka Vene võimud. Eesti astumisel Euroopa Liitu muutusid viisanõuded veelgi rangemaks. Siiski suutsid Setomaa organisatsioonid taotleda kokkuleppeviisasid – see tähendab 2000 tasuta Vene viisat Põlva ja Võru maakonnast ning samapalju Eesti viisasid Petseri rajoonist. Neid viisasid on ikka vormistanud viisakoordinaator. Päris hulga aastaid vormistas viisasid Lembit Sikk, nüüd Andy Karjus (tel 511 0611).

Kuigi kultuurisidemete viisade esmane eesmärk on üksnes kultuuri-, spordi- ja haridusalaste sidemete hoidmiseks omavalitsuste vahel, võib nende viisadega käia ka Petseri rajooni kirikutes. Nimekirjast arvatakse välja need, kes on rikkunud tolli- või piirikaitse eeskirju.

Elusate sugulaste külastamiseks saab taotleda viisat küllakutse alusel.

Omaste kalmudel käimiseks ja koguduste külastamiseks on praegu ette nähtud vaid ühekordsed viisad, mille maksumus Petserimaaga seotud inimestele tagastatakse. Kultuurivahetuse viisadest eraldi väljastab Vene saatkond tasuta lähisugulaste kalmude külastamiseks ühekordseid viisasid. Ent selge on see, et ühekordne viisa on liiga lühike haudade korrashoiuks ja omaste või sugulastega suhtlemiseks.

Vaeste kolhooside ja eestikeelsete koolide kaotamise aegu lahkusid südamevaluga koduselt Petserimaalt kümned tuhanded inimesed ning igal aastal tahaks nüüd omaste kodukanti külastada kümned tuhanded kunagised petserimaalased: vanainimesed, aga nüüd veel ka nende lapsed ja lapselapsed …

„Petserimaal praegu kehtiva viisakorra kirujad peaksid aru saama, et Vene viisasid vormistavad Vene Föderatsiooni konsulaarteenistused Vene riigi seaduste järgi ning Eesti riigil on siin vaid oma kodanikke abistav roll viisalõivu kompenseerimise ja kultuurivahetusviisade vormistamise näol,” ütleb Kagu-Eesti viisakoordinaator Andy Karjus.

Sädeme eos kustutamine ja niinimetatud külma sõja jätkumine

„19. jaanuaril 2007 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1931/2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (niinimetatud kohaliku piiriliikluse kord). Nimetatud määrus sätestab erandid isikute üle piiri liikumist reguleerivatest eeskirjadest (Schengeni piirieeskirjadest). Määrus kujutab endast õiguslikku alust, millest tuleb lähtuda piirialade elanikele erilise viisarežiimi kehtestamisel. Määruse rakendamine näeb ette kahepoolse lepingu sõlmimist Venemaaga …” märgiti niinimetatud Setomaa Asjatundjate Komisjoni istungi memorandumis 17. septembril 2008. Olin tollal veel selle komisjoni liige ning tõstatasin üles vajaduse ka Eestis, Petserimaal ja Narva taga kasutada sama skeemi, mis toimib Schengeni viisaruumis mitmetes riikides: teatud maa-alal saavad piiriäärsed suhelda lubadega, kuid viisavabalt. Muidugi polnud ei sise- ega välisministeeriumi ametnikud sellest huvitatud: milleks võtta endale tööd juurde? „Vaatame enne, kuidas see hakkab toimima Lätis ja Leedus,” ütlesid nad käsi puhtaks pestes, selle asemel et asja edasi arendada.

Niimoodi lükati õiguspärane algatus tagasi juba eos. Sellenimelise komisjoni järgmise aasta istungile mind enam ei kutsutud, ehkki olin selle liige olnud 12 aastat, alates 1996. aastast, kui too komisjon moodustati. Ja muidugi pole praeguseni midagi kuulda sellest, et lepitaks Vene ja Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti vahel kokku 40-50kilomeetrise tsooni osas, kus saaksid liikuda kohalikud inimesed – suhelda, korrastada omaste haudu, hooldada kinnisvara, elada nii minevikus kui tulevikus …

Küll aga märgiti toona (2008. aastal) seda, et: „Eesti poolelt on nimekirjadesse lülitatud Kagu-Eestist 2000 isikut tasuta viisa kategoorias ja 2251 isikut tasulise viisa kategoorias (lisaks 73 last). Ida-Virumaal on tasuta viisa kategooria isikute hulk 2022 ja tasulise viisa kategooria isikute hulk üle 4000 …”

28. juulil 2008. aastal edastas MTÜ Setomaa Valdade Liit siseministrile kirja, milles soovis ülalnimetatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse võimalikult kiiret rakendumist. Paraku seda „piirialade elanikele erilise viisarežiimi kehtestamist” pole ka neli aastat hiljem veel mitte kusagilt paistmas! Ja ega raud ju ise kuumaks ei lähe, kui teda ei kuumutata!

Nüüd, 2012. aasta teise poolde siirdudes, on olukord selline, nagu märgib viisakoordinaator Andy Karjus: „2012. aasta 23. jaanuaril kinnitati regionaalministri käskkirjaga Vene Föderatsiooni kultuurivahetuse viisadega tegeleva volitatud isiku ehk minu kui Kagu-Eesti viisakoordinaatori tegevusjuhised 2012. aastaks. Viisatoimingud jätkuvad samamoodi nagu mullu, kuigi reaalne praktika on teinud oma korrektiive. Tasuta viisade väljastamine toimub ainult Vene Föderatsiooni kinnitatud nimekirjade alusel, maksimummahus 2000 inimest aastas. Nimekirjad koostab viisakoordinaator kaks korda aastas omavalitsuste, nende allasutuste, MTÜde ja seltsingute esitatud ettepanekute alusel. See programm pole mõeldud elavate sugulaste külastamiseks ja kinnisvara hooldamiseks.

Selle aasta lõplik nimekiri peaks kinnitatud saama juuli lõpuks või augusti alguseks.
Kommertsviisade vormistamiseks mul volitusi ei ole. Kommertsviisade taotlemise eelduseks on partnerfirmade olemasolu Venemaal, kust nood peavad saatma ametliku küllakutse.
Taotluste vastuvõttu kultuuriviisadele 2013. aastaks alustan 1. oktoobrist.”

Allakirjutanu usub, et rohkem kui Portugali või Hispaaniat tahaksid meie inimesed külastada Peterburi, Pihkvat, Petserit, Petserimaad. Kuid Vene viisade lihtsama taotlemise kohta polnud viisakoordinaatoril Andy Karjusel midagi lootustandvat öelda: „Kevadel toimunud kahe riigi iga-aastastele konsulaarkonsultatsioonidele saatsin konkreetsed ettepanekud kehtiva süsteemi ladusamaks toimimiseks – näiteks lubada haudade külastamiseks väljastada VF saatkonnal ühekordsete viisade kõrval ka mitmekordseid viisasid, samuti muidki ettepanekuid. Vene pool vastas ettapanekutele eitavalt. Kuna viisalihtsustuslepingus on ära toodud kategooriad, kellele väljastatakse mitmekordseid viisasid, siis Venemaa pool ei saa väljastada matmispaikade külastajatele mitmekordseid viisasid, sest Venemaa seadused seda ei võimaldavat.

Peale Kaliningradi oblasti on Venemaal kahepoolsed piiriliikluse lepped vaid Norraga. Küllap  ei ole Soome, Eesti, Läti ega Leedu piisavalt aktiivsed. Tegelikult aga ei paista Venemaad huvitavat piirialade tihe läbikäimine, vaid hoopis Venemaa ja Schengeni riikide vaheline viisavaba suhtlus.”

Paljud, kes viisaprobleemidega kokku on puutunud, teavad, et viisaametnikud „pisaraid ei usu”. Sihikindlat asjaajamist kroonib kasvõi mõnigi kord edu: Võrus elav Petseri Eesti keskkooli vilistlane Undina Matteus nägi pikalt vaeva, et hankida 11 inimesele Vene viisa 28. juulil Petseris toimuvale kooli vilistlaste kokkutulekule sõiduks. Ühendudes Eesti Vabariigi suursaatkonna Pihkva konsulaarosakonnaga ja saatkonnaga Peterburis, õnnestus tal siiski kogu grupile saada tasuta viisad kokkutulekule sõitmiseks.

Kui ka ministeeriumide ametnikud ja valitsusliikmed tegeleksid viisateemaga nii, nagu oma pere probleemidega, saaksid piiridega eraldatud inimesed suhelda lihtsamalt. Kuidas kellelegi, kuid petserimaalaste jaoks pole külma sõja ajad veel möödas.{jcomments lock}