Neljapäeval Keskerakonna liikmete korraldatud hariduselu-teemalisel kohtumisel tuli välja, et Võru hariduselu on seoses puhta gümnaasiumi loomisega nagu kits kahe heinakuhja vahel.

Ühelt poolt annaks puhta riigigümnaasiumi loomine selge eelise, sest esiteks saab riigi kulul remontida praeguse 1. põhikooli hoone ning sinna valida parimad õpetajad üle maakonna, et ette valmistada parimaid põhikooli lõpetajaid ülikooli astuma. Üks hea kool Võrus võimaldab konkureerida Tartu linna parimate koolidega.

Teiselt poolt tähendab aga uue kooli loomine Võrus aastakümnete jooksul välja kujunenud haridussüsteemi lõhkumist. Muutustega tekib ebakindlus ning õpilased ei pruugi seoses ebakindlusega üldse Võrru jääda, vaid lähevad ikka Tartusse. Näiteks ütles Mõniste kooli juht, et lapsed ei hakka Võrru käima, kui seal pole tingimusi elamiseks. Lisaks tähendab riigigümnaasiumi loomine ühe mammut-põhikooli loomist praeguse 1. põhikooli ja Kreutzwaldi gümnaasiumi põhikooli-astme baasil. Suur kool ei pruugi lapsevanematele ega õpilastele meeldida, mistõttu pannakse lapsed väiksematesse koolidesse kas Võru maakonnas või mujal.

Ebakindlust ilmutasid kohtumisel Võru hariduselu juhid, abilinnapea Tarmo Piirmann ja linna haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peep Poltimäe. Nad olid küll kindlad selles, et Võrru on vaja puhas gümnaasium luua, aga ei teadnud, kuidas seda teha. Otsus puhta gümnaasiumi loomiseks on juba tehtud ning riigi ees võetud rida kohustusi, ent detailid on koolide ja lapsevanemate esindajatega läbi arutamata.

Hariduselu esindajate seletuste põhjal näib vildak vabariigi valitsuse-poolne riigigümnaasiumide loomise skeem, kus keskendutakse põhiliselt vormile, aga mitte sisule. Riik jagab küll kamaluga raha majade remondiks, aga ei mõtle, mida ja kuidas neis majades tegema hakatakse. Näiteks Soomes on tavaks, et põhikool, gümnaasium ja isegi kutsekool asuvad ühes kompleksis, kuigi tegemist erinevate asutustega. Võru puhul piisaks sel juhul Kreutzwaldi gümnaasiumi kompleksi kordategemisest ja väikesest juurdeehitusest.