Häbi peaks olema raha küsida!

Aktsiaseltsil Riigi Kinnisvara peaks olema häbi küsida raha Vana-Antsla mõisakompleksi eest, mida nii vallavalitsus kui ka kohapealsed entusiastid tahaks säilitada ja korda teha.

Pealtnäha on rahaküsimine õige, sest nagu seletas laupäeval Riigi Kinnisvara esindaja Tanel Tiits, aitab see ära hoida hoonete sattumise mõne aferisti kätte, kes hoonetel laguneda laseb. 100 000 eurot aitaks leida mõne asjalikuma omaniku. Teisest küljest on sellise hinnaga hooneid müüdud juba aastaid, igal aastal on asja käinud vaatamas kolm-neli huvilist ja sellega on asi piirdunud. Põhjust, miks hooned pole omanikku leidnud, pole vist kaugelt vaja otsida: majad on väga armetus seisus ja nende kordategemiseks kulub kümneid kordi rohkem raha, kui on esialgne hind. Neil, kes lihtsalt hooneid soovivad, on lihtsam majad kuhugi mujale püsti panna. Neil aga, kes tahaks ajaloolist väärtust säilitada, pole kohe nii palju raha välja käia. Raha pole isegi Antsla vallavalitsusel, kes on juba niigi kannatanud läbi 200 õpilasega kooli kaotamise Vana-Antslast. Võib küsida: mida veel tahta? Et Antsla vald kooli kaotamisele veel peale maksaks?

Nõnda ootab hooneid praeguse olukorra jätkudes täielik lagunemine, nii et neid saab müüa tulevikus heal juhul võssakasvanud maa hinnaga. Pole võimatu, et mõne aasta pärast meenutab endisi Vana-Antsla mõisahooneid vaid hunnik rususid, nii nagu see on juhtunud paljude teiste endiste mõisakompleksidega.

Vana-Antsla koha pealt reageerimisel on praegu viimane aeg. Kui riigivalitsus tegi karmi otsuse ja Vana-Antslast kooli kaotas, siis võiks ta nii palju vastu tulla, et mõisahooned tasuta vallale üle annaks. Et entusiastid saaks hakata taotlema toetusi hoonete taastamiseks. Jyväskylä ülikooli doktorant Egge Kulbok-Lattik märkis õigesti, et Euroopa Liidus tulevikus suurt tootmist ei toimu, vaid siin tegeletakse kultuuriväärtuste säilitamise ja turismi arendamisega. Antslast on rongiühendus kadunud, aga Vana-Antsla mõisakompleks on koht, mille vaatamist saab tulevikus müüa.