LINNATÄNAVAD • Võru linna teede olukord on silma järgi vaadates nii hull, et jääb mulje, et asjaga üldse ei tegelda või ametnikud, kes selle eest vastutavad, ei tee oma tööd.

Kehvad pole mitte ainult kõrvaltänavad, mis Võru linnas on alati olnud kehvas seisus, vaid suisa peatänavad. Näiteks Kreutzwaldi tänav on nii auklik ja täis kanalisatsioonikaevude lohke ja muhke, et seal tuleb lausa slaalomit sõita. Samal ajal koguneb aukudesse vesi, nii et sealt läbi sõitvad autod pritsivad märjaks kõnniteel liikuvad inimesed.

Krooniliselt on korrast ära Vilja tänav, kus aasta-poolteist tagasi tehti küll remonti, aga tänav on ikka auklik. Niisama auklik on Jüri tänaval turuesine plats, kus näiteks jalgsi liikudes võib jala ära murda, rääkimata siis autodest, mille kummid võivad teravates auguservades viga saada.
Otse politseimaja kõrval on korrast ära Liiva tänav, mis on tegelikkuses autoga liiklemiseks kõlbmatu. Olukord meenutab sõjajärgset aega, kuigi sõda pole Võru linnas olnud viimased pea 70 aastat. Milles siis asi?

Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman, kes ise ka autoga linnas sõidab, räägib, et slaalomit saab Võru linnas sõita igal aastal, ent augud teedel saavad nii kiirelt kui võimalik likvideeritud.
„Tänavad on rahuldavad,” hindab Saarman Võru teede olukorda läbi ajatelje. Tema sõnul on möödunud kahe kümnendi jooksul olukord läinud paremaks, kus paranenud on nii kevadised teeolud kui ka tänavate üldine olukord. „Loomulikult saab minna veel paremaks,” räägib Saarman, „selle nimel tuleb tööd teha.” Selleks tuleb tema väitel kirjutada dokumendid nii, et teid saaks kallimalt ehitada.

Saarmani sõnul tegeleb linnas teede olukorra ja teedesse investeerimisega abilinnapea Kristjan Võrno.

Kristjan Võrno tunnistab probleemi: „Tänavad on tõesti auklikud, konarlikud ja igal juhul ebamugavad.” Kreutz-waldi tänava ja Liiva tänava kohta kostab ta, et neid hoiab linnavalitsus vähimas vajalikus korrastuses, et mitte kulutada enne torustike vahetamise algust liigseid vahendeid. „Väldime olukorda, kus paneme asfaldi maha ja siis hiljem kaevame uuesti üles,” lisab Võrno.

Igakevadiste jõnksude kohta, mis tekivad Jüri ja Karja tänavatele, räägib Võrno, et need tekkisid seoses Võru Vee trasside paigutamisega aastaid tagasi ja vajavad ulatuslikku ümberehitust seoses pinnaste erinevuste ja nende paisumisega kevadel. „Hetkel on parim viis oma sõiduki veermiku säästmiseks kiiruste vähendamine nendel tänavalõikudel,” lisab ta.

Tänavate kohta üldiselt selgitab Võrno, et tänavad on topeltlaiusega, kus linn elab üle oma võimete. Tänavate laiused on enamikel üks-kaks meetrit laiemad, teistes kohtades kaks kuni neli meetrit ja Vilja tänava puhul lausa seitse meetrit laiem, kui seda liiklemiseks tegelikult vaja on, märgib Võrno. Tema väitel on otsustamise koht, kas on vaja nii laiu sõiduteid. „Kindlasti on laiematel teedel mugavam liigelda, kuid vaevalt seda siis, kui nad kõik auklikud on,” kinnitab ta.

Spetsialistid kritiseerivad hooldust

Tee-ehituse asjatundjad peavad Võru linna tänavate kehva olukorra põhjuseks nigelat hooldust. „Kiirelt kevadel lapitud aukude eest tuleks suve jooksul hoolt kanda, aga paraku unustatakse need ja järgmisel kevadel on vuugikohast hargnenud uus auk,” kirjeldab teeaugu sünnilugu Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituudi teede ja liikluse teadus- ja katselabori juhataja Ott Talvik. Ta ei ole küll Võru tänavaid lähemalt uurinud, aga on kuus-seitse aastat tagasi Võrus mõnele tänavale veidi asfalti paigaldanud ja usub, et Võrus on sama probleem mis Tallinnas, et teatud kohtades oleks vaja teekatet põhjalikumalt uuendada, mitte ainult auke lappida. Lainetamine võib olla tingitud aluspinnaste külmakerkelisusest ja selleks tuleks tänavate aluspõhi ära vahetada – ei piisa ainult uuest asfaldist.

Maanteeameti Lõuna regiooni direktori asetäitja teehoiu alal Tasu Prangli lisab Talviku jutule, et katkiste tänavate katted on väga vanad, kunagi mustsegust ehitatud, ja nende hooldamisega pole ka vajalikul määral tegeletud, näiteks auke ja pragusid pole õigeaegselt ning linna sobiva tehnoloogiaga parandatud.

„Kasutada tuleks firmasid, kes teevad aukude parandamist linnades vastavate spetsiaalseadmetega ning doseerivad killustiku ja sideaine täpsest vahekorras, et ei teki niinimetatud higistamist,” selgitab Prangli. Maanteedel kasutatav tehnoloogia ei sobi tema sõnul linna.

Prangli väitel on kõige parem tehnoloogia see, kui freesitakse lagunenud kohtades vana kattekiht ja asendatakse uue asfaltbetoonkihiga, mida on ka Võrus teatud määral kasutatud. Vilja tänavas ja veel mujal tuleks kate terves laiuses madalamaks freesida ja uus asfaltkate paigaldada, siis saab mõneks aastaks hea tulemuse.

{jcomments lock}