Lastetoetused on investeering tulevikku!

KALEVI ALT VÄLJA NR 33 > Pühapäeval, 8. mail tähistasime lippude lehvides emadepäeva, kõik-kõik rääkisid emadest ja lastest, lastest ja emadest. Kui emadepäevajärgsel nädalal asuti riigikogus keskerakondlaste eesvedamisel rääkima lastetoetustest, nimetati see millegipärast valitsuse lõhkumiseks!?

Ei tahaks siinkohal kirjutada, et ilusad sõnad emadest-lastest olid lihtsalt kohustuslikud ja külmad sõnad. Siis võiks emadepäeva unustada ja siirduda naistepäeva ülistamise aega.

Peaminister kaotas pea

On teada, et emaks-isaks olemine tähendab tarkust vastata päeva jooksul ehk sadadele küsimustele ja õhtul rääkida-lugeda unejuttu. Vihastamisele ja pea kaotamisele siin ruumi ei ole.

Pea kaotanuga teatavasti luurele ei minda. Luurele mineku mõte on aga tagada ohvriteta edasiliikumine.

Peaminister Kaja Kallas ütles aga pressikonverentsil tervele Eestimaale:„Olge siis mehed, tehke mulle umbusaldus, mis te veiderdate.”

Kas lastetoetuste suurendamine on veiderdamine!? Või hoopis peaministritoolist kinnihoidmine, nagu öeldi siis, kui peaminister oli Jüri Ratas.

Mis on laste(pere)toetus?

Kava näeb ette, et alates 1. veebruarist 2023. aastast oleks esimese ja teise lapse toetus 60 euro asemel 100 eurot, kolme- kuni kuuelapseliste perede toetus kasvaks 300 eurolt 700 eurole ning seitsme- ja enamalapseliste perede abiraha 400 eurolt 900 eurole. Lapsed on meie tulevik ja seega on tegu investeeringuga tulevikku!

See investeering (umbes 300 miljonit eurot) on seda õigeaegsem, et Eesti on inflatsiooniga (miinus 19 protsenti) Euroopa tipus ja pensionifondidki miinuses, hinnad aga kasvavad ja kasvavad. Ekspankur Indrek Neivelt arvab, et midagi on riigis väga valesti tehtud ja otsustatud, et oleme Euroopa Liidus kõige halvemas seisus.

Eesti lapsed – nähtamatud olendid

Kirjandusteadlane Maarja Vaino ütles Vikerraadio päevakommentaaris (6.05.), et Eestis elav eestlane oleks nagu nähtamatu, eriliste vajadusteta olend, kellega ei pea arvestama. Kui tarvis, paneme maakoole kinni, keeleõppega on, nagu on, eesti kultuuriloo õpe puudub,

Maarja Vaino küsib: kuidas saab Eesti Vabariigi territooriumil tegutseda ministeerium, mis oma sammudega toimib otse vastu rahvuskultuuri kaitsvale põhiseaduse vaimule?

Uus koalitsioon Reformierakond, Isamaa ja SDEga

Järgmine ootamatus oli peaminister Kaja Kallase lasta lendu mõte: „Kui eelnõu läheb läbi, astun tagasi ja püüan sõlmida koalitsiooni Isamaa ja sotsidega.”

Kindlasti ei ole peaministril midagi laste vastu, kuid raske on ärritunud inimesest aru saada.
Aga konsensus ehk üksmeel?

Olukorrast väljapääs oleks üksmeel, mis teeks au 101 riigikogulasele ja valitsusele. Tõsi, lastetoetustele raha leidmine ei ole lihtne, kuid kuskil ei ole kirjas, et kandideerides ministriks või riigikokku ootab ees lihtne elu palgapäevast palgapäevani.
Ameerika Ühendriikide 40. president Ronald Reagan on öelnud, et meil pole mõtet oodata, et valitsus lahendab meie probleemid. Valitsus ongi meie probleem.

See-eest üksmeel tähendab, et raha leidmine peretoetusteks on eranditult kõigi mure ja keegi ei saa köit lohistada või vastu töötada. Milline sünergia! Ja seda on meie rahval praegusel ajal oi kui tarvis.