JUHTKIRI Eesti keel surve all

Mitte ainult keskerakondlikud putinistid ei õõnesta eesti keele seisundit Eesti Vabariigis, vaid seda teeb kõige häbitumal kombel praeguse riigikogu võimuliit valitsuse mahitusel. Otsustage ise, näited on vaid sellest nädalast, mil riigikogu tuli kokku sügisistungjärgule.

Kolmapäeval kukkus riigikogus läbi Isamaa plaan seada kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijatele konkreetne eesti keele oskuse nõue. Eelnõu eesmärk oli tagada, et kohalike volikogude töö toimuks eesti keeles. Valimistel kandideerivad isikud pidanuks oskama eesti keelt B2-tasemel. 54 häälega lükati eelnõu menetlusest välja.

Eelnõu oleks kindlustanud volikogude istungil eestikeelse asjaajamise tegelikkuses, mitte silmapetteks, nagu on viljeletud näiteks Narva volikogus, kus sisuline arutelu käib vene keeles.

Narvas suutsid keskerakondlased jälle ühe mütsi alla koguneda ja nende esimeseks teoks saab eesti keelele üleminekut toetanud linnapea Katri Raigi umbusaldamine. Raik söandas välja vahetada piirilinna haridusasutuste juhte, kelle riigikeele oskus ei vastanud nõuetele. Minevikku pöörduv Narva linnavolikogu maksab nüüd meerile kätte.

Keskerakonna vastne esimees Mihhail Kõlvart kuulutas, et eestikeelsele õppele üleminekuks pole plaani ega ressurssi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on kinnitanud, et mõlemad on olemas, ulatudes tagasi veel eelmise valitsuse aega. Palju aastaid eestikeelsele õppele ülemineku piduriks olnud Keskerakond paneb jälle täiega.

Võimuliit on riigikogus rakendunud võõrriikide huvide kaitsmisele. Kuidas teisiti mõista seda, et    kolmapäeval langes riigikogu menetlusest välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, millega oleks võetud Vene kodanikelt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus. EKRE soovis, et kohalikel valimistel oleks hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel. Noahoop selga sisejulgeolekule toimus hoolimata sellest, et oravast justiitsminister Kalle Laanet on rõhutanud vajadust võtta ära agressorriikide kodanike võimalus hääletada kohalikel valimistel.

Keeleoskuse nõude eelnõu mahahääletamine ei lõpeta võitlust selle eest, kuid nüüd tuleb see uuesti esitada ehk alustada nullist, ja seda olukorras, kus aeg pressib tagant, sest senise praktika kohaselt aasta enne valimisi neid puudutavaid seadusi ei muudeta, märkis riigikogus Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. Au on Reformierakonnal ammu läinud, nüüd lähevad järele mõistus ja südametunnistus.