Mis saab põllumajandusest siis, kui tuleb jälle kehv saagiaasta?

Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida: mis siis kui …

2014. ja 2015. aastat iseloomustas erakordselt madal piima hind, õnneks oli hea saak 2015. aastal toeks. 2016. aasta vihmad viisid aga saagikuse väga madalale ega võimaldanud külvata piisaval hulgal talivilja, 2018. aasta rekordpõud tõi lausa viimase kümne aasta madalaima saagi. Vene agressioonist tingitud väetiste hinnatõusu kompenseerisid küll kõrgemad viljahinnad, kuid 2023. aasta põud (mis polnud õnneks nii hull kui 2018. aastal) tõi saaginumbrid jälle alla. Kõik eeltoodu on vaid viimase kümne aasta lühikokkuvõte.

Hoolimata suurest volatiilsusest on põllumajandussektor Swedbanki üks prioriteetsematest sektoritest ning proovime igati kaasa aidata põllumeeste rahaasjade korrashoidmisele. Swedbanki osakaal põllumajanduse finantseerimises on juba üle 40 protsendi ning nii on meil üsna hea ülevaade sellest, mis sektoris toimub ja kus on suuremad murekohad. Finantseerimisotsuseid me pelgalt mõne hea või halva aasta põhjal ei tee, võtmetegur on pikaajaline rahateenimise võime. Küll on meil võimalik aidata põllumehi ka selle kaudu, kui mängime pangale teadaolevate andmetega ja üldistades läbi erinevaid stsenaariume, mis võivad sektorit ees oodata, kui mõni tegur radikaalselt muutub. Just seda ka hiljuti tegime.

Pikaajalise rahateenimise võime arvutamisel lähtume näiteks teraviljakasvatajate puhul minimaalselt viimase viie aasta keskmisest saagikusest, piimatootjate puhul konkreetse karja efektiivsusnäitajatest. Pikaajaline rahateenimise võime on aluseks ettevõtte võimaliku laenukoormuse arvutamisel. Kuid peale „keskmise” aasta tuleb aru saada ka sellest, mis juhtub halbadel aegadel ning kuidas on võimalik ettevõttel oma kohustustega toime tulla siis, kui kõik ei lähe ootuspäraselt.

Kui tänavune aasta sarnaneks 2023. aastaga, siis võiks veidi alla kolmandiku põllumajandussektori klientidest vajada mõningast abi. Enamjaolt poleks tegemist suurte muudatustega. Võimalik, et tuleks pidada läbirääkimisi hankijatega, viia laenulepingu agressiivne maksegraafik tavapärasele tasemele ja muud sarnast. Suuremad probleemid oleksid vaid üksikutel põllumeestel. Mis neid kliente iseloomustab? Enamasti on neil rahateenimise võime hektari kohta madalam kui teistel, omandis maad on vähe ja finantskohustuste maht liialt suur. Kuivõrd põllumaa hind on tõusnud, on vähese maaomandi korral iga lisanduva hektari ost kapitalimahukas ja muudab võlakoormuse kiiresti suureks. Kahjuks aga ei saa põllult maa hinna kasvuga võrdelises väärtuses rohkem saaki ning paraku ei vähene ka kulude maht.

Kuidas pikema languse ajal vastu pidada?

Planeeri rahavoogusid. Jälgi pidevalt, kust pärineb ettevõtte raha ja millele seda kulutad. Mängi paberil läbi kõikvõimalikud stsenaariumid, ka kõige negatiivsemad (kulude hüppeline kasv, ülimadalad müügihinnad) ning vaata, kas ka kõige raskemates tingimustes jäävad rahavood positiivseks või tuleb lisatulusid otsida ja kulusid kärpida.

Suhtle partneritega, kes on Sinu ettevõttele kõige olulisemad. Proovi kiirendada raha kättesaamist koostööpartneritelt või taotle pikemat maksetähtaega tarvikute eest tasumiseks. Kindlasti hinda, kui kalliks sellised lahendused kujunevad. Tarvikute müüjate aastaintress on enamasti panga omast kõrgem. Raskuste tekkimisel pöördu panga poole varakult, et arutada abistamise võimalusi.

Vaata kasutamata ressursid üle. Kui Sul seisab kusagil mõni ressurss jõude, siis vaata üle, äkki õnnestub see oma hüvanguks tööle rakendada. Äkki seisab metsa- või põllumaa niisama? Kui nii, siis saab selle näiteks välja rentida. Kui omal ajal soetatud põllutöömasin on liiga võimas, võib ka ökonoomsema vastu vahetada või teenust sisse osta. Võimalus on ka leida masinatele paremaid rakendusviise ja pakkuda hoopis ise teenust. Vaata üle laenude ja liisingute tagasimaksegraafikud.

Põllumaade tagatisel on Swedbank valmis pakkuma 30aastase tagasimaksegraafikuga laene. Enamjaolt on laenud võetud ammustel aegadel ja neil on suured igakuised maksed. Kui ettevõtte finantskohustused on võetud ühest pangast, on pangal võimalik ettevõtjat paremini aidata. Kui kohustused jagunevad mitme finantsasutuse vahel, peab põllumees läbirääkimisi pidama mitme osapoolega ning nii võib olla raskem kokkuleppeid saavutada. Kui põllumajandustootja rahavood on lühiajaliselt prognoositust väiksemad, saab pank anda laenude põhiosade teenindamiseks maksepuhkust. Maksepuhkust antakse nende varade vastu, mis ei ole kiiresti amortiseeruvad.

Viljakoristus on mõnes piirkonnas juba alanud ja on näha, et sellel aastal tuleb tõenäoliselt keskmisest parem vilja-aasta. Põllumees aga teab, et kõik aastad pole vennad. Põllumajandussektori käekäiku mõjutavad eelkõige ilm, maailmaturu hinnad ja nõudlus. Ilmaolusid me eriti mõjutada ei saa, kuid see-eest saame aeg-ajalt üle vaadata oma finantsvõimekuse ja ootamatutest olukordadest tingitud potentsiaalsed stsenaariumid. Siinkohal saab pank olla abiks ja selle mõtteharjutuse Sinuga koos ette võtta. Kui tunned, et vajad abi, pöördu julgelt.