Põllumehed: välismaa põllutöölised tuleb erandkorras Eestisse lubada

Põllumajandusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt välismaa põllumajandustööliste erakorralist riiki lubamist, sest vastasel korral jäävad mõne nädala pärast marjad põllule mädanema ning Eesti inimesed kodumaiste aiasaadusteta. 

Põllumajanduskoda saatis 7. mail peaminister Jüri Ratasele seni vastuseta ettepaneku võimaldada Ukrainast pärit põllumajandussektori hooajatöölistel riiki sisenemine ja esitada Ukraina valitsusele vastav taotlus. Mai alguses saatsid koda, taluliit ja aiandusliit ka riigikogu maaelukomisjonile ning erinevatele ministeeriumidele ühise pöördumise ettepanekutega põllumajanduse tööjõukriisi lahendamiseks.

„Seoses kiirete kevadiste ja suviste põllutöödega on piiride avamine hooajatöölistele praegu ajakriitiline ja tööjõuprobleemi lahendamine peab olema prioriteet. Majandus on niigi raskes seisus – valitsus otsib aga juba pikemat aega ettekäändeid, mis takistavad põllumajandusettevõtjaid tootmisega kavandatud mahus jätkata,“ ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Esimesed kodumaised maasikad valmivad juba lähinädalatel. Põllumajandussaaduste korjamist ei saa seniks edasi lükata, mil töötute hulk kasvab nii suureks, et jätkub piisavalt põllumajanduses töötamisest huvitatud kohalikke inimesi. Valitsus ei saa kedagi sundida põllul töötama ja kahjuks puudub ka toimiv plaan, kuidas lähinädalatel välistöötajaid põldudel kohalikega asendada,“ rõhutas Sõrmus.

„Vaatamata valitsuse liikmete usule lahendada probleem kohaliku tööjõu abil, on viimase aja tegelik kogemus näidanud, et kõikide välistöötajate kiire asendamine kohalike inimestega pole realistlik. Suurem osa inimesi kaotavad töö linnades, aga põllumajanduse töökohad asuvad maal. Samuti saavad töö kaotanud inimesed mitmesuguseid hüvitisi, mis võimaldab paljudel inimestel sügiseni koju jääda,“ tõdes aiandusliidu juht Raimond Strastin.

„Mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid, näiteks Soome, Poola, Saksamaa, Itaalia ja nii edasi on aktiivselt lahendusi otsinud ja võimaldavad kriitilise tähtsusega hooajatöölistel riiki siseneda. Kuigi Schengeni piir on üldiselt 15. juunini suletud, siis tegelikult on riikidevahelisel kokkuleppel hooajatöötajate piiriülene liikumine võimalik ka kolmandatest riikidest,“ lisas Strastin.

Eesti põllumajandus vajab sellel suvel ligi 1500-2000 hooajatöölist teistest riikidest. „Põllumehed on aktiivselt otsinud võimalusi ka kohaliku tööjõu palkamiseks, kuid seni suhteliselt vähese eduga. Ainuüksi töötukassa lehel on viimastel nädalatel üleval olnud ligi 800-1000 põllumajandussektori tööpakkumist,“ ütles aiandusliidu juht.

Põllumajanduskoja hinnangul soosib valitsuse praegune poliitika tööjõu vahendusfirmasid, kes on tekkinud olukorda valmis kurjasti ära kasutama. „See on otseses vastuolus valitsusliidu varasema poliitikaga panna renditööjõu firmadele päitsed pähe,“ lisas Sõrmus.

Põllumajandus- ja toidusektor vajab välistööjõu kriisi leevendamiseks kiireid otsuseid, et kindlustada riigi toidujulgeolekut ning ühe olulisima majandussektori toimimist ka COVID-19 pandeemia oludes. Põllumajandusorganisatsioonid on veendunud, et valitsusele pakutud lahendused on teostatavad. 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Aiandusliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördusid 2. mail ühise avaldusega riigikogu maaelukomisjoni ja valitsuse poole, et leida tööjõuprobleemile lahendus. Liidud on ka enne ja pärast seda kahe kuu jooksul pöördunud järjepidevalt erinevate ametkondade poole ettepanekutega tööjõukriisi lahendamiseks.

Valitsus on seni teinud otsuse pikendada siin viibivate välismaalaste põllumajanduses töötamise luba 31. juulini. See on olnud leevenduseks eelkõige loomakasvatussektorile, kus eriolukorra ajal hakkasid välistöötajate tööload lõppema. Eesti piimakarjalautades töötavatest lüpsjatest on pärit umbes kolmandik Ukrainast. Paraku ei aita see otsus aiandussektorit, kelle töötajad on piiri taha kinni jäänud.

Arvestades ebakindlust piiride avamise osas on põllumajandusorganisatsioonide hinnangul uuesti vaja pikendada ka juuli lõpuni kehtivaid töölubasid välistöötajate põllumajanduses töötamiseks.

Comments  
  +20
Põllumees soovib, kas põllumees ravib ka inimesi mõtlematutel tagajärgedel. Meie pere ei osta ühtegi eesti põllumehe toodangut. Võtame või maasikad, 9 - 15 euri i kilo.. Ostsin kreeka maasikaid 3,50 kilogramm. Tänan.
  +12
Olen nõus, et see ukrainlaste jumaldamine on tingitud soovist omada odavaid orjasid ja kindlasti on siin ka suur osa varjatud maksudes Samas ei saa tõesti kõrgemat palka makstes konkureerida Poolaga. Lahendus oleks hoopis see kui valitsus maksustaks sisseveetavat kaupa, mida me ise toota suudame ! Kaoks ära see vahendajate ruulimine ja saaks maksta oma inimestele palka ,samas ei peaks nii palju poes hinda tõstma kui oleks käivet ! Aga eks siis jõuame analoogsesse seisu kütuseäriga, tekivad kohe kartellid ja isegi kui ei pea hinda tõstma , väänatakse ikka . Seega taas nullpunktis tagasi .
  +11
Põllumehed meil on küllalt töötegijaid, pole neid vällämaalasi siin vaja, põllumees kes ei oska oma töötajatest lugupidada pange pillid kotti.
  0
:lol: :lol: ja ärge naerge midagi eriti teie sugused mendi raiped kes proovivad vallandada inimesi nagu selle serveriomanikku kes asjast midagi ei tea teie sugused mendid lüüakse 10000 joodikuga auti varguse eest roima eest olgu vöi vastas100000 inimest :lol: teie suguste pürast kriis sihuke ongi ei tea kas pöllu träpka jaanid on masse löödud vöi leetu kingi viksima :lol: sturban füürerid ma ei saa aru miks minu rahad kohale ei jöua ja ma kohe käskisin köikke ennetavalt suurriikidel ära jagada söjardid kes eesti riiki rahvast siiani oma tsitatellidest hävitavad roimavad kas mina pressin välja vöi :lol: oma vöib-olla :lol:
  +13
Jah, najakas küll kui põhjas on ikka see räpane riik.Ainult tänu EKRE katele siis veel hingitseb kellel veel mõistust.
  +9
:lol: :lol: kui tuleb tuua välisriikidest pöllu töölisi siis tuleb esimene pauk anda omade tagalale :lol: :lol:

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD