Menu

Uuring: juba 75 protsenti inimesest on valmis end vaktsineerima

  • Kirjutas BNS

Eesti inimeste valmidus end COVID-19 vastu vaktsineerida on järjest kasvanud ning märtsi lõpu seisuga on valmis end vaktsineerima juba 75 protsenti elanikest, selgub riigikantselei tellimusel märtsi lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest. 

Vaktsineerimisusku oleva 75 protsendi hulka liigituvad ka inimesed, kes on juba vaktsineeritud. See näitaja on alates jaanuari algusest pidevalt kasvanud. Kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima 71 protsenti inimestest ning kuu aja eest 69 protsenti. Kasv on seotud nii vaktsineeritute hulga kasvuga, vaktsineerimises kahtlejate hulga vähenemise kui ka COVID-19 vaktsineerimisse negatiivselt suhtuvate inimeste osakaalu vähenemisega.

Jaanuari alguses väljendas 16 protsenti elanikest seisukohta, et nad ilmselt ei plaani end vaktsineerida COVID-19 vastu. Märtsi lõpuks on nende hulk vähenenud 10 protsendile. Kindlalt oli enda vaktsineerimise vastu jaanuari alguses 15% elanikest, märtsi keskpaigaks langes see näitaja 12 protsendi juurde ning püsis sel tasemel ka kuu lõpus. Jätkuvalt on mõnevõrra madalam muudest rahvustest inimeste valmisolek vaktsineerida – märtsi lõpus oli neist valmis vaktsineerima 63 protsenti.

Uuring peegeldab ka vaktsineeritusega hõlmatuse kiiret kasvu - pooleteise kuu eest märkis ennast vaktsineerituks kolm protsenti küsitlusele vastanutest. Märtsi lõpuks oli nende inimeste osakaal suurenenud ca 20 protsendini. Eestis on praeguseks vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud enam kui 211 000 inimest, mis moodustab ligi 19 protsenti täiskasvanud Eesti elanikest. 

Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul võib selle tendentsi taga näha mitut põhjust. „Nakatumiste ja haiglakoormuse järsk kasv on toonud inimestele selgemalt nähtavale haiguse enda potentsiaalselt pikaajalised negatiivsed mõjud, rääkimata haiguse tõttu surnute hulga suurenemisest. Oma osa on kindlasti ka vaktsiinide ning vaktsiine puudutava informatsiooni paremal kättesaadavusel, sealhulgas käimasoleval vaktsineerimiskampaanial,” ütles Vaike Vainu. „Juurdumas on arusaam, et vaktsineerimine on tõhusaim strateegia tavapärase elu juurde tagasi pöördumiseks.“

Veebruari algusest alates pidevalt tõusnud ja kahe nädala eest rekordiliselt kõrgele tõusnud ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on hakanud langema, kuid püsib jätkuvalt kõrgel. Värsketel andmetel peab olukorda kriitiliseks 69 protsenti elanikest, märtsi keskel oli vastav näitaja rekordiliselt kõrge 81 protsenti. Samal ajal on veidi langenud  ka valmidus teha märkuseid piirangute eirajatele. Märtsi keskel oli 73 protsenti inimestest valmis läheduses viibivale ja piiranguid eiravale inimesele märkust tegema. Kuu lõpus oli nende inimeste osakaal 69 protsenti, mis on samas jätkuvalt kõrge näitaja.

Ametlike suuniste järgimise hoolsus jätkuvalt püsib – 77 protsenti elanikest järgib enda sõnul kõiki juhiseid ja 16 protsenti enamust. Eestlaste seas on suuniste järgimine parem kui mitte-eestlaste seas, kuid seda selgitavad suures osas erinevused tööhõives: mitte-eestlastest töötab suurem osa töökohtadel, kus kodukontoris töötamine pole võimalik.

Märtsi lõpu uuring vaatas esmakordselt, kuidas käituvad koroonaviirusesse nakatunud ja lähikontaktsed. Uuringu järgi jäi vaid 74 protsenti viirusega nakatunutest oma nakatumisest teada saades isolatsiooni. Lähikontaktsetest jäi isolatsiooni 48 protsenti ehk alla poole. 24 protsenti lähikontaktsetest ja üheksa protsenti nakatunutest külastas toidupoodi või apteeki ning 14 protsenti lähikontaktsetest ja kolm protsenti nakatunutest käis jätkuvalt (osaliselt) kohal koolis või tööl. Seejuures järgivad koroonaviirusega nakatunud mitte-eestlased kehtestatud suuniseid hoolsamalt kui eestlased – koroonaviirusega nakatunud eestlastest jäi isolatsiooni 62 protsenti, muudest rahvustest Eesti elanikest 83 protsenti.

Uuringu andmetel esineb depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid 30 protsendil, ärevushäire sümptomeid 25 protsendil ning vaimse kurnatuse sümptomeid 49 protsendil elanikest. Vaimse tervise probleemide esinemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu. Vaimse tervise probleeme esineb rohkem töötute ning õpilaste ja üliõpilaste seas, kes kogevad keskmisest enam depressiooni või muu meeleoluhäire sümptomeid. Majanduslikes toimetulekuraskustes olevatel inimestel esineb enam ärevushäire sümptomeid. Neil, kelle töökoormus on suurenenud, aga vaimse kurnatuse sümptomeid.

Jätkuvalt tunnetab oluliselt suur osa Eesti elanikest oma (pere) sissetulekute langust seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga ning viimase kahe kuuga on see mõju oluliselt kasvanud: kui veebruari alguses tunnetas sissetulekute langust 42 protsenti elanikest, siis märtsi lõpuks tunnetas seda juba 49 protsenti elanikest. Negatiivne mõju sissetulekutele on tugevam muudest rahvustest elanike seas. Nende seas tunnetab sissetulekute langust 63 protsenti, samas kui eestlaste seas 43 protsenti, mõju on kasvanud mõlemas rühmas. Seejuures vaid 41 protsenti elanikest on märkinud, et on kursis riigi poolt pakutavate toetusmeetmetega tööandjate ja töötajate kriisiga toimetuleku lihtsustamiseks ning 46 protsenti on kursis, kust otsida informatsiooni toetusmeetmete kohta. Informeeritus on madalam eelkõige madalama haridustasemega elanike seas. 

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 26. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.–29. märtsini.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD