EESTI ELU

Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga

Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga FOTO: pixabay

Riik toetab sõjapõgenike pikaajalise eluasemega soetud kulude kompenseerimist üle 17 miljoni euroga.

Sotsiaalkindlustusamet saatis kohalikele omavalitsustele halduslepingu projekti, mille alusel saavad omavalitsused põgenikele ühekordselt hüvitada üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid, sealhulgas üürilepingu sõlmimise, hädavajaliku sisustuse ja maakleritasu kulud. Riigikogule esitatavas 2022. aasta lisaeelarve eelnõus on sotsiaalkindlustusameti eelarvesse selleks planeeritud 17,121 miljonit eurot.

Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist

President Alar Karis  FOTO: Alar Karis Facebook

Eesti elanikud usaldavad poliitikutest kõige enam Alar Karist, Kersti Kaljulaidi ja Marina Kaljuranda, selgub Kantar Emori tehtud poliitikute usaldamise uuringust.

Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga kas otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.

Neljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile. Kuid pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes.

Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitikuid Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.

Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn „ei oska öelda“ edetabelit.

Andmed põhinevad Kantar Emori läbi viidud üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad nimetatud poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada. Poliitiliste isikute nimekirja kuulusid suuremate erakondade juhid, eelmiste valimiste populaarsemad kandidaadid ning riigikogu esimees ja Eesti president.

2022. aasta aprillikuises ja ja jaanuari uuringus küsiti järgmiste isikute kohta: Jaak Aab, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Yana Toom, Urmas Paet, Urmas Reinsalu, Andrus Ansip, Toomas Hendrik Ilves, Indrek Saar, Marina Kaljurand, Martin Helme, Siim Kallas, Helir-Valdor Seeder, Kristina Kallas, Riho Terras, Mart Helme, Jaak Madison, Kaja Kallas, Henn Põlluaas, Tanel Kiik ja teised.

Poliitikute usaldamise trendiuuring toimub Kantar Emori ettevõtmisel ja selle varalised ning mittevaralised õigused kuuluvad AS-ile Emor.

Esimeses kvartalis võeti sularaha korraga välja varasemast rohkem

Esimeses kvartalis võeti sularaha korraga välja varasemast rohkem FOTO: Aigar Nagel

Eestis pangaautomaadist väljavõetud keskmine sularahasumma suurenes selle aasta esimeses kvartalis 168,6 euroni, olles eelmises kvartalis 155,6 eurot ja aasta tagasi 139,1 eurot.

Samas võeti sularaha Eesti pangaautomaatidest esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes välja 2,6 protsenti vähem, kuid aastavõrdluses kasvas sularahaväljavõtt lausa 24,7 protsenti, teatas Eesti Pank.

Kaarditehingute käive Eesti müügikohtades kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 8,8 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga kasvas 24,9 protsenti. Eesti pangakaartidega tehtud maksete käive välismaal suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 103,3 protsenti.

Riigisiseste kliendimaksete käive ilma kaardimakseteta oli esimeses kvartalis 47,8 miljardit eurot ja arv 49,8 miljonit. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes riigisiseste kliendimaksete käive 6,9 protsenti ja arv 3,1 protsenti. Võrreldes sama perioodiga aasta tagasi kasvas käive 34,2 protsenti ja arv 9 protsenti.

Riigisisesed maksed moodustasid esimeses kvartalis 57 protsenti kõigist makstavatest maksetest. Piiriülesed maksed moodustasid 43 protsenti makstavatest maksetest. Eurodes tehti 91 protsenti makstavatest ja 93 protsenti laekuvatest piiriülestest maksetest.

Makstavate piiriüleste maksete käive oli 27,2 miljardit eurot ja arv 4,2 miljonit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas maksete käive 43,3 protsenti ja arv kahanes 7,5 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes käive 11,3 protsenti ja arv kahanes 5,6 protsenti.

Laekuvate piiriüleste maksete käive oli 26,5 miljardit eurot ja arv 4,2 miljonit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 16,5 protsenti ja arv 30,7 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes käive 25,7 protsenti ja arv 9,9 protsenti.

Eestimaalaste kaupade ja teenuste e-ostude käive Eestis suurenes esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 5,7 protsenti. E-ostudest tehti pangakaardiga 19,1 protsenti, pangalingi kaudu 40,4 protsenti, avatud panganduse maksega 36,3 protsenti ja järelmaksuga e-poest 4,2 protsenti.

Keskmine e-kaubanduse kaarditehingu suurus Eestis kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 6,6 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga kahanes 2,9 protsenti.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD