EESTI ELU

Palgapakkumised ulatusid esimeses kvartalis 1799 euroni

Palgapakkumised ulatusid esimeses kvartalis 1799 euroni

Töökuulutustel pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2022. aasta esimeses kvartalis 1327–1799 eurot, mida oli 5 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal ning 25 protsenti rohkem kui tervisekriisile eelnenud ajal ehk 2019. aastal, näitab tööportaali CVKeskus statistika.

Kõrgeimat palka pakuti 2022. aasta esimeses kvartalis pealinnas, kus palgapakkumised ulatusid 1857 euroni. Lõuna-Eestis avaldatud tööpakkumistel ulatusid palgapakkumised 1656 euroni, Ida-Eesti maakondades 1610 euroni, Kesk-Eestis 1547 euroni ja Lääne-Eestis 1416 euroni. Palgapakkumised kasvasid esimeses kvartalis kõige kiiremini Tartumaal, kasvades 2021. aasta algusega võrreldes 6 protsenti. 

Tervisekriisile eelnenud aja ehk 2019. aasta esimeses kvartaliga võrreldes on palgapakkumised viimase kolme aastaga kasvanud 25 protsenti.

Ametirühmade lõikes pakuti kõrgeimat töötasu tippspetsialistidele ja keskastmejuhtidele suunatud tööpakkumistel, kus keskmine palgapakkumine oli alates 1848 kuni 2549 eurot. Keskastmespetsialistidele ja kontoritöötajatele suunatud tööpakkumistel oli keskmine palgapakkumine 1547–2200 eurot ning oskustöölistele ja kutsetöötajatele suunatud tööpakkumistel 1351–1810 eurot. Teenindus- ja müügitöötajate palgapakkumised algasid 987 eurost ja ulatusid 1250 euroni.

Hetkel leidub tööportaalis CVKeskus kokku pea 5000 tööpakkumist, millest iga kolmas on avaliku töötasuga. Palgapakkumisena toovad tööandjad enamasti välja pakutava palgavahemiku, mitte ühe konkreetse töötasu numbri, sest lisaks põhipalgale mõjutavad pakutavat palka ka lisatasud. Samuti kujunevad lõplikud tööülesanded vastavalt leitava töötaja oskustele ja kogemustele, mis ka omakorda palgatingimusi mõjutavad.

Esimeses kvartalis avaldasid tööandjad CVKeskus tööportaalis 6223 avaliku töötasuga palgapakkumist, mida on tervelt 129 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Kõige enam on tööandjad valmis pakutavat palka avalikustama oskus- ja kutsetöötajate tööpakkumistel, kus avaliku töötasuga tööpakkumiste osakaal on 46 protsenti. 

Asukohtade lõikes on kõige avatumad töötasu näitama Tartu tööandjad, kus avaliku palgaga tööpakkumiste osakaal oli 40 protsenti. Tallinnas oli sama näitaja 35 protsenti, Ida-Eesti ja Kesk-Eesti maakondades 33 protsenti ja Lääne-Eesti maakondades 29 protsenti.

"Konkurents töötajate leidmisel on kiirelt kasvanud ja läbipaistev palgapakkumine on lihtsaim võimalus suurendada huvi pakutava töö vastu," märkis CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt lisades, et avaliku tasuga tööpakkumistele kandideeriti esimeses kvartalis keskmiselt 66 protsenti enam kui peidetud töötasuga töödele.

"Kontoritöötajate ja spetsialistide tööpakkumistel suurendas pakutava palgavahemiku avalikustamine kandideerijate arvu koguni 82 protsenti," lisas ta.

Töötuna on arvel 3972 Ukraina põgenikku

Töötuna on arvel 3972 Ukraina põgenikku FOTO: pixabay

24. aprilli seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 3972 inimest, nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 8,4 protsenti.

Möödunud nädala jooksul, vahemikus 18.–24. aprill, võttis end töötukassas arvele 689 Ukraina põgenikku, selgub töötukassa statistikast.

Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 51,9 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 8,9 protsendiga Ida-Virumaa, 7,9 protsendiga Tartumaa ning 7,1 protsendiga Pärnumaa.

End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 91,7 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötutest 9,7 protsenti 16–24-aastased, 75,7 protsenti 25–54-aastased ning 14,6 protsenti enam kui 55-aastased.

Kõrgharidus on 61,7 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 9,8 protsendil. Erialase hariduseta on 14,2 protsenti registreeritutest ja 14,3 protsendil on haridustase täpsustamata. 

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim, 20,5 protsenti, teenindus- ja müügitöötajad. 20 protsenti on aga tippspetsialistid ning 14 protsenti tehnikud ja keskastme spetsialistid. 13,4 protsendil eelnev töökogemus puudub. 

Eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 308 ehk 44,7 protsenti. 

Eelmisel nädalal lõpetati 603 inimese puhul töötuna arvelolek, sest nad leidsid endale töökoha.

Keskkonnaamet: metsaomanikel on aeg külvata või istutada metsa

Keskkonnaamet: metsaomanikel on aeg külvata või istutada metsa

Keskkonnaamet rõhutab, et metsade uuendamine on metsaomanike oluline kohustus; metsade uuendamist kontrollib amet igal aastal ning vajadusel tuletab amet seda metsaomanikele ka meelde märgukirja või ettekirjutusega.

"Metsade kiiremaks uuendamiseks tuleb raiesmikele ja hukkunud metsaosadele istutada uued puutaimed või külvata seemned.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD