Venemaa pikk ebaedu Donetski lähistel on sundinud okupante tugevdama linnast läände ründavaid üksusi, kirjutab sõjavaatleja Igor Taro oma popuaalrse sõjapäeviku viimases sissekandes. 

Igor Taro ülevaade tema Facebooki lehelt muutmata kujul:

Hersonis läksid omavahel taplema burjaadid ja tšetšeenid selle üle, kes saab endale rohkem marodöörlusega kokkuaetud kraami.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil hommikuse seisuga - ründajaid 23200 (+200), tanke 986 (+16), soomukeid 2418 (+29), suurtükke 435 (+4), raketiheitjaid 151, õhutõrjesüsteeme 73 (+1), lennukeid 189 (+2), helikoptereid 155. Vahel küsitakse ka ukrainlaste kaotuste kohta ja tõsiseid kaotusi nad tunnistavad, mitte avaldades samal ajal numbreid. Lugedes ridade vahelt, võib eeldada, et viimaste nädalatega okupantide pealetungi valguses võivad need olla umbes klassikalise valemi järgi 1/3 suhtes. Seega eduka kaitsetegevuse korral iga hävitatud okuapndi kohta langeb ka üks ukraina kaitsja. Nii et ka nende jaoks on vastavad arvud igapäevaselt suured.

1) Harkivis ikka ei rauge suurtüki ja raketiheitjate tulelöögid. Ukraina vägi tegeleb selle linna ümbruses hetkel peamisele osalise blokaadi vaoshoidmisega ning surub vähehaaval okupante linnast eemale. Eile sisenetud Russka Lozova küla üle saavutasid ukraina väed tänaseks kontrolli ning lisaks vabastatud Kutuzivkale hõivasid ka naaberasula Momotove. Need mõlemad olid linnapiirile nii lähedal, et tulelöökide vähendamiseks on veel pikk tee minna.
Külade vabastamisele järgnevatest ülevaadetest selgub, et okupantide varustus oli kehvapoolne, raskerelvi neil endal pole, meditsiinivahendid algelised ja kiivrid vanaaegsed metallist. Tegu oli Donetski oblasti varemokupeeritud aladelt mobiliseeritutega. Sellest võib järeldada, et Venemaal puudub suure kontingendi mobiliseerimiseks vajalik varustus ja korralikud vahendid. See on hea uudis.

2) Izjumi operatiivsuunal pealetungitegevust ei toimunud, ainult õhuluure. Võimalik, et vene okupandid koguvad jõudu järgmiseks laineks. Ukraina luure teatel paigaldavad nad täiendavaid pontoonsildasid Donetsi jõele, et suurendada tehnika läbilaskevõimet. Ukrainlastel õnnestus kusagil seal piirkonnas tuua lõplikult maa peale üks Su-34 lennuk. Kuuldused suure vene kindrali külaskäigust pole leidnud täiendavat kinnitust, kuid siiski võivad need viidata operatiivsuuna tähtsustamisele vene okupatsioonijõudude poolt.

3) Severodonetski operatiivsuunal oli märkimisväärsem sündmus Lõmani lähistel raudteesilla õhkimine ukraina enda erioperatsioonide keskuse poolt, et takistada liiklust üle Donetsi jõe Slovjanski poole.

Rubižne osas null arengut, okupandid teevad ettevalmistusi Severodonetski suunal. Sama vähetulemuslik oli Novotoškovka suund Orikhove peale.
Novoaidaris sai üks kollaborant kuuli pähe, aga see jäi ebaselgeks, kumb osapoole talle selle lasi. Oli olnud ühiskondlikult aktiivne mehike, kes üritas kõigile osapooltele oma teenuseid pakkuda. Üldiselt võib tõdeda, et selles sõjaetapis ei lähe kollaboranidel üldse hästi. Kui Donetski rahvavabariigi loomise algusaegadel suutsid mõned neist ajutist karjääri teha, mille lõpp oli ka tihtipeale kurb, siis nüüd ei jõua asi isegi ametisse asumiseni.

4) Popasnaga on sama seis. Ei paista sealt suurt aktiivsust olnud ja seetõttu ka tulemusi.
Ainult Marjinka-Kurahovo suunal paistab rohkem toimuvat (alumine rasvane nool Donetski juures) ning sinna on toodud juurde elavjõudu ja tehnikat Mariupoli juurest ning täiendavaid suurtükke. Tõenäoliselt proovivad okupatsioonijõud rünnata suurema hooge Marjinka-Kurahovo suunal Donetski külje alt, kuid neid plaane võib pisut segada asjaolu, et taas plahvatas üks kütusehoidla - seekord Donetski linnas.

Üsna tõenäoline tundub, et 10 päevaga ehk vatnikute jaoks sakraalseks 9. maiks ei jaksa vene okupatsioonijõud haarata tervikuna isegi Luganski oblastit, millest neil on okupeeritud 80%. Rääkimata Donetski oblasti veel vabast territooriumist, kus peale Volnovahha ja Mariupoli vaheliste külade on olnud sisuliselt nulliring.

5) Mariupoli ja Azovstali pommitamisega suutsid okupandid sisse peksta tehase välihaigla need ruumid, kus varem suudeti välimeedikute poolt haavatuid opereerida. Seal olid ka vajalikud riistad, kuid pommitabamuste tõttu varises seal kõik sisse. Haavatute arv tehases tõusis 600-ni.
Ja samal ajal on ka vene videomaterjalidest näha, kuidas neid okupante maastikul endiselt pekstakse Azovstali kaitsjate poolt.

6) Paistab, et Zaporižžja rindejoonel on ka varasemad vangivõtmised Guljaipoles, tankide hävitamine Novopili ja Novosilka vahel ning logistiliselt tähtsa silla hävitamine Melitopolist lõunas kandnud vilja ja edasitungi pole toimunud. Tulelööge said loomulikult Guljaipole ja otse Zaporižžja suunal asuv Kamjanske piirkond.

Okupeeritud alal käib tsiviilelenikonna röövimine ja teeroriseerimine. Karta on, et nende alade vabastamise järel avanevad uued õudused, mis sarnanevad Kiievi kandis toimunule.

Üks oluline logistiline operatsiooni venelaste seisukohalt on Ukraina varastatud vilja väljaviimine Krimmi poolsaare kaudu. Juba eile ilmusid Videod ülipikkadest kolonnidest, kus oli kümneid viljaveokeid ja kõik järelhaagistega. Kümnete all ei mõtlema ma 10-20, vaid ikkagi sadakond. Kogu kolonni ei filmitud, seega ei saandu neid kõiki ka kokku lugeda. Juba varem oli Venemaa teatanud vilja transportimisest Kuubale, mille nad varem varastsid Berdjanski sadamast. Eks siis nüüd jätkub see Venemaa toiduprogramm, mis väljendub põllumajandussaaduste suuremahulises varastamises.

7) Eks Hersoni sündmused annavad ka aimu, mille üle seal võitlus käib. Tšetšeenid olevat burjaatidega sattunud tulevahetusse varastatud kauba jagamise üle. Vene Föderatsiooni kui riikliku moodustisi üks põhiküsimusi tegelikult ongi, mis oleks need ühised väärtused, mille ümber burjaadid koos tšetšeenidega koonduvad, kui tegelikkuses põlgavad nad üksteist mitte vähem kui ukrainlasi. Juhtumisse olevat sekkunud FSB.

Hersoni oblasti põhjasuunal olid taas tulelöögid Smertši raketisüsteemiga.
Aleksandrovks mere ääres on taas ukrainalste kontrolli alla märgitud, kuid põhja pool olev Tavrijske seevastu vene okupantide alla.

8 ) Moldovas olevat toimunud ametis oleva presidendi aja esimesed kõnelused keskvalitsuse ja Dnestriäärse piirkonna esindajate vahel. Tulemustest pole veel midagi teada. Transnistria telejaamad lasevad igapäevaselt eetrisse Ukrainat süüdistavaid materjale ning ajavad täiesti venemeelset rida. Sõjaliselt sealt Venemaa midagi teha ei suudaks. Sõja algul hoiatas Ukraina Tiraspoli lennuvälja lennuraja ettevalmistuste osas transpordilennukite vastuvõtmiseks. Ukraina presdiendi administratsiooni nõunik Arestovitš on selle kohta märkinud, et nad on valmis sinna suunduvad sõjaväe transpordilennukid võimaluse korral alla tulistama.

Pärast eilset ÜRO peasekretärile rakettide selga laskmises on Venemaa võimalused rahvusvaheliselt mingit usaldust äratada muutunud päris ahtakeseks. Poola on teatanud Ukrainale 200 tanki T-72B saatmisest. See on 2 tankibrigaadi ehk kuus pataljoni, sekka veel nipet-näpet suurtükke ja Gradi raketiheitjaid. See on selline raud, mis aitab vene okupante mõnda aega ohjes hoida. Kõige rohkem ootavad ukrainlased nüüd lääne moodsamat relvastust ehk suurekaliibrilisemaid suurtükke ja pikamaa raketiseadeldisi USA-st, mis võimaldavad hakata okupante juba välja peksma. Nende üksuste rindekõlbulikuks muutumist eeldavad ukrainlased juba kolme-nelja nädala möödudes. USA on kinnitanud üle pühendumust saavutada Putini strateegiline lüüasaamine. Kuna Venemaal ei vaibu ka (taktikalise) tuumarelvaga ähvardamise retoorika, siis selles osas on ka läänest juba kindel lubadus anda selline vastulöök, millest Venemaa ei suuda toibuda väga pikka aega. 

Grippi haigestumine on kasvanud kõige rohkem vanemaealiste seas, suisa 66,5 protsendi võrra, ning 70–79-aastaste hulgas haigestumine kahekordistus.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 inimest, neist 34,1 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 30 protsendi võrra.  

Grippi haigestumine kasvas jätkuvalt, kuid juurdekasv on aeglustumas, moodustades sel nädalal 16 protsenti. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1736 A-gripiviirust, mida on 11 protsenti rohkem kui nädal varem. 

Gripi tõttu hospitaliseerimiste arv suurenes ligi 15 protsendi võrra. Suurenes vanuses 60 pluss inimeste hospitaliseerimine, moodustades 30 protsenti haiglaravi vajanutest.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal gripiviirusega haiglaravi 29 patsienti. Terviseametile laekunud andmete põhjal on intensiivravi vajanud kolm inimest vanuses 17–71. Kahel inimesel olid rasked kroonilised haigused. Info vaktsineerituse kohta puudus.

Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 224 patsienti.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest. Kõik olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ja gripi vastu vaktsineerimata.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 9965 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3).

Grippi haigestumus on laialdane ka mujal Euroopa liikmesriikides, peamiselt Euroopa lääne- ja keskosas. Haigestumus on kõrgem ja jätkab kasvamist Hollandis, Hispaanias, Poolas, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Šveitsis, Itaalias ja Serbias.

Registreeritud on nii A- kui ja B-gripiviiruseid. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis domineerivaks viiruseks A(H3) gripiviirus.