Võru keskväljakul anti pühapäeval üle Võru maakonna aasta isa tiitel, mille pälvis Võru vallas elav nelja lapse isa Mihkel Matsin.

Korraldajate sõnul on Mihkel Matsin hooliv, rahulik, tasakaalus, sihikindel, mitmekülgne ja väga lojaalne oma perele. Isana naudib ta lastega koosveedetud aega, on väga keskendunud oma perega koos olemisele. Ta toetab ja julgustab oma lapsi kõiges, mida ette võetakse. Olles väga abivalmis ja positiivne, leiab ta igale olukorrale lahenduse – sellest saavad osa ka sugulased ja sõbrad. Nende külalislahkes kodus toimuvad sugulastega lõbusad jõulu- ja jaanipeod, suvepäevad, kus nauditakse Mihkli grillimisoskust. Valga Puu OÜ osanikuna peab ta oluliseks töötajate väärtustamist ja ühiseid ettevõtmisi – kevadist metsaistutamist koos peredega, erilisi jõulukinke, mis tehtud tihti oma jahisaagist, jõulupidusid, suvepäevi ja 100 pesakasti paigaldamist EV 100 puhul. Ettevõtluse kaudu on ta ka suur spordi ja Toidupanga toetaja.

"Minu vend Mihkel on nii tagasihoidlik ja lihtne inimene, et ta isegi ei arva, et ta on eriline," ütles laureaadi õde Hanna, kes esitaski taotluse aasta isa aunimetuse andmiseks Mihklile. "Ta on kindel kalju oma perele – tema peale võib alati loota ja kindel olla. Koos abikaasa Kätliniga on nad loonud üksmeeles ja armastuses tugeva pere, kus kõik toetavad üksteist ja lastel on hea kasvada."

Tiitli andsid üle Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ja Võru maakonna aasta ema Katrin Roop. Aasta isa aunimetust annab Võru maakond välja 2005. aastast alates. Eelmisel aastal pälvis tiitli viie lapse isa ja kaheksa lapselapse vanaisa Einar Oimet. 

Tunnustamissündmusel Võru keskväljakul laulis muusik Kirsika Kuusik, sündmust juhtisid Võru Kesklinna Kooli 5B klassi õpilased Emili Taaber ja Gert Lumi.

Kuperjanovi jalaväepataljon korraldas traditsioonilise pataljoniülema kella laskmise, kuid erinevalt eelmisest aastast jäi kell 13 aasta järel taas terveks.

„Vahetult enne ürituse algust helistas eelmine pataljoniülem ja toonitas võistlejatele, et tegu on ikkagi sotsiaalse üritusega ja esimese kahe vooruga ei ole viisakas kella ära lasta,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoniülem kolonelleitnant Indrek Sarap. „Võib-olla võtsid Kuperjanovi tegevväelased seda soovitust liiga tõsiselt, mistõttu ei saanud kell ka kuue vooruga lastud.“

Laskmisi külastas ka traditsiooni algatanud kunagine Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus, kelle hinnangul on positiivne, et traditsioon on siiani elus ja et pataljoniülemad on jätkuvalt nõus oma kella ohverdama. Seekord kasutati kella laskmistel kaitseväe uusi, R-20–tüüpi automaatrelvi.

„Ehkki kasutusel olid uued relvad, kasutati ikkagi mehhaanilisi sihikuid, mistõttu oli sel aasta võib-olla isegi keerulisem“, ütles kolonel Ermus. „Samas, oma relva pead põhjalikult tundma. See oli ka kunagi võistluse üks ajendeid, et panna pataljoni tegevväelaseid oma relva tundma.“

Pataljoniülema kella laskevõistlus sai alguse 1994. aastal. Kell oli lubatud ringide jooksul senini jäänud terveks vaid 2007. aastal. Tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.