EESTI ELU

RKIK valmistab ette 200 miljoni euro suurust soomukite hanget

RKIK valmistab ette 200 miljoni euro suurust soomukite hanget Foto on illustratiivne FOTO: Mil.ee

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) valmistab ette riigihanget, mille eesmärk on varustada kaitseväe erinevad üksused kokku ligikaudu 220 ratassoomukiga; hanke hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot. 

RKIK-i soomustatud sõidukite ja tehnika kategooriajuhi Karmo Saare sõnul soetatakse kaitseväele nii 4x4 kui 6x6 soomukeid. Seoses Euroopas kujunenud julgeolekuolukorraga on mõlemat tüüpi sõidukite hankimine ja tarnimine pandud kiirgraafikusse.

Märtsis sündis 1041 last

digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Märtsis sündis 1041 last">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Märtsis sündis 1041 last FOTO: Pixabay

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1041 sündi, kellest 495 on tüdrukud ja 546 poisid.

Möödunud aasta märtsis registreeriti 1230 sündi.

61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks

61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks FOTO: mil.ee

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstat Eesti AS poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et kui Eestile kallale tungitaks, siis Eesti kodakondsusega meestest oleks oleks 61 protsenti valmis relva haarama ning 20 protsenti ei oleks seda valmis tegema.

Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on ka Eesti ühiskonnas tekitanud aktiivsema arutelu teemal, et kui paljud oleks Eestis valmis kodumaa kaitsmiseks sõjategevuses osalema. Kuigi kaitsetegevuses saab kaasa lüüa mitmel moel, siis Ühiskonnauuringute Instituudi viimases küsitluses küsiti, kui paljud oleks valmis võtma relva ja otseses lahingutegevuses osalema.

Vastajatele esitatud küsimus oli järgmine: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” 44 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 35 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 20 protsenti ütles “Ei tea”.

Kõikidest eesti rahvusest vastajatest oleks valmis relva haarama 47 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 32 protsenti. Meestest oleks valmis relva haarama 61 protsenti ning naistest 30 protsenti. Eesti rahvusest meestest 65 protsenti ning naistest 31 protsenti, muust rahvusest meestest 37 protsenti ning naistest 29 protsenti.

Kui vaadata ainult kuni 60-aastaste eesti rahvusest meeste vastuseid, siis oleks valmis relva haarama 67 proptsenti. Väiksem on valmisolek 18-24-aastaste eesti rahvusest noormeeste seas (52 protsenti oleks valmis relva haarama) ning kõige suurem 50-60-aastaste seas (80 protsenti oleks valmis relva haarama).

Lisaks küsiti: “Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?” 33 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 55 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 12 protsenti vastas “Ei tea”. Eesti rahvusest vastajatest pelgab otsest sõjalist ohtu praegu 35 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 24 protsenti.

Märtsi alguses läbi viidud küsitluses arvas kodanikest 27 protsenti, et Eestit ähvardab otsene sõjaline oht ning 64 protsenti, et mitte. Seega on kuue protsendipunkti võrra kasvanud nende kodanike osakaal, kes tajuvad sõjalist ohtu Eestile.

Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD