President kutsus poliitikuid rääkima enda valijatega. „Sõnum on ju lihtne – mida rohkem on vaktsineeritud vanemaid ja vanavanemaid, mida rohkem on vaktsineeritud noori, seda rohkem on võimalusi ühiskonna lahti hoidmiseks, ka koolides tavapärase õppetöö jätkamiseks.“

Praegu sureb kahe-kolme päevaga koroonaviirusega Eesti haiglates sama palju inimesi, kui mullu kaotas elu vägivallakuritegudes, meenutas riigipea. „Meedikud töötavad inimvõimete piiril, haiglate koormus aina kasvab, mis tähendab plaanilise ravi edasilükkamist inimestele, kes vajavad varem kokkulepitud ravi või uuringuid,“ nentis ta.

President Karis ja linnapea Kõlvart rääkisid ühiskonnas süvenevast koroonaväsimusest, mis on kaasa toonud ka tigedaid üleskutseid näiteks meedikute või kaubandustöötajate vastu.

„Kurjus on alati halb nõuandja, kriisis eriti. See, mida me vajame, on igaühe hoolimine iseendast ja oma kaaskodanikest, kõigi nende toetamine, kes töötavad ühiskonna käigushoidmise nimel,“ tõdes riigipea. „Vaktsineerige. Kandke avalikes kohtades maski. Vähendage omavahelisi kontakte. Lükake edasi perepeod. Olge tähelepanelikud enda ja kaaslaste suhtes.“

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul toetab ta president Karise mõtet, et sildistamine ja vaenlaste otsimine ei vii meid edasi. „Täna pole ühte kõigile ideaalset meedet, peame kasutama erinevaid võimalusi. Ennetamine on alati parem kui tagajärgedega võitlemine,“ ütles linnapea Kõlvart, pidades õigeks võimalikult ulatuslikku vaktsineerimist, kui teaduspõhist lähenemist koroonakriisi seljatamisele.

Riigipea pidas tähtsaks omavalitsuste ja keskvalitsuse tihedat, usalduslikku koostööd, ka piirangute kehtestamisel, samuti parlamendierakondade koostegutsemist tervisekriisi ületamisel.

„Praegu ei ole süüdlaste otsimise aeg, vaid on ühiselt lahenduste leidmise aeg,“ ütles president Karis. „Ja eeskuju andmise aeg, mis tähendab, et need, kelle poole Eesti inimesed vaatavad, peavad ise näitama, et mõistavad vaktsineerimise ja elementaarsete ettevaatusabinõude olulisust.“

26. oktoobril kirjutas Postimees, et uute koroonajuhtude statistikas edastas Eestit Euroopa Liidus vaid Läti - nüüd juhib Eesti ametlikult Euroopa musta nimekirja, kirjutab Postimees. 

Seda, et Läti nakatumisnumbrid hakkaksid allapoole tulema, teadusnõukoja juht Irja Lutsar siiski veel ei näe. «Need on küll väga kõrgel vaikselt stabiliseerumas, ent suurt vähenemist ei ole näha,» lisas teadlane. 

Eestis ei ole kolmanda laine ajal tema sõnul järsku tõusu olnud. «Covid-19 juhud lähevad vaikselt üles - ei jää pidama ega ka tõuse hüppeliselt, ka haiglates sama seis,» lisas Lutsar. 

Lutsar märkis, et nakatuvad ka vaktsineeritud, ent alla 50-aastaseid inimesi, kes on Covidi tõttu haiglas, on üksikuid. 

«Peaksime kõigepealt igast reeglist kinni pidama,» rõhutas Lutsar ja kiitis Võru inimesi – hiljuti seal käies kandsid kõik inimesed poes maski, kedagi ilma maskita ta ei pannud tähele. 

«Saaksime kõik üritused ära jätta, ka kodused sünnipäevapeod ja kohtumised sõpradega,» lisas teadlane. «Kui me vaatame Soomet ja Rootsit, siis ühiskond reageerib uutele reeglitele hästi ning ka vaktsineerib ennast, seetõttu on nad ilma lockdown'ita hakkama saanud,» tõi Lutsar välja. 

Ta märkis, et inimesed, kellel on kuus kuud vaktsiinikuurist möödas, võiksid võtta ise ühendust perearstiga ning lasta endale kaitsepook ära teha. «Ei pea ootama, et keegi kutsuks, võiks ka ise initsiatiivi näidata,» leidis Lutsar. 

«Me saame kõik ühiselt teha asju selle nimel, et Eesti väga kõrge nakatumine pidurduks,» toonitas teadusnõukoja juht. 

Läti haiglates tõusis viimase ööpäevaga Covid-19 patsientide arv 1526-ni, teatas pühapäeval riiklik tervishoiuteenistus. Viimase ööpäevaga viidi haiglasse 115 Covid-19 patsienti, välja kirjutati 18.

Laupäeval oli haiglates 1464 koroonahaiget, kuid pühapäevaks tõusis nende arv 1526-ni. Tervishoiuvõimud on hoiatanud, et haiglate taluvuspiir on 1500 koroonapatsienti.

Erakorralise meditsiiniteenistuse (NMPD) juht Liene Cipule ütles sel nädalal, et taluvuspiiri ületamise järel lakkab tavapärane meditsiin olemast ja algab katastroofimeditsiin, mis tähendab teistsuguseid põhimõtteid ravimeetodite valimises ja väiksemaid võimalusi anda abi kergemate haigustega patsientidele.

Tervishoiuministeerium otsib võimalust luua Covid-19 haigetele täiendavaid voodikohti näiteks viimastel aastatel kasutamata seisnud laste nakkushaiglas.