Riigikohus selgitas esmaspäeval avaldatud määruses, kuidas ja millistel tingimustel on kannatanul võimalik nõuda kohtu kaudu solvava või väärinfot sisaldava veebipostituse avaldaja väljaselgitamist.

Kui kannatanu soovib oma au ja hea nime kaitseks kohtusse pöörduda, siis on tal kõigepealt vaja teada saada, kes on internetis sobimatu sisuga kommentaari postitanud. Senise praktika järgi on kohus algatanud siis eeltõendamismenetluse, et vajalikud isikuandmed näiteks veebilehe omanikult või sideettevõttelt välja nõuda. Juristide seas on aga tekitanud erimeelsusi küsimus, kas see on Eesti ja Euroopa Liidu (EL) õigusega kooskõlas.