EESTI ELU

Reedest leevenevad reisimise piirangud

Tenerife 2022 FOTO: Aigar Nagel

Valitsus otsustas neljapäeval lihtsustada reisimisel kehtivaid COVID-19 leviku tõkestamiseks mõeldud reegleid; tõendinõue kaob täielikult suurele osale Euroopa riikidest, mujalt tulles saab Eestisse siseneda ega pea jääma eneseisolatsiooni vaktsineerimistõendi, läbipõdemistõendi või negatiivse testi tõendiga.

COVID-i-tõendi nõue kaob reisijatele, kes tulevad Eestisse Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ja Andorrast, Monacost, San Marinost, Šveitsist, Vatikanist ja Ühendkuningriigist, teatas valitsuse pressiesindaja. Kõik nendest riikidest saabujad saavad vabalt ületada riigipiiri ega pea jääma eneseisolatsiooni.

Ülejäänud riikidest saabuvad kolmandate riikide kodanikud ja elanikud võivad Eestisse siseneda, kui neil on vaktsineerimistõend, läbipõdemise tõend või negatiivse koroonatesti tulemust tõendav dokument. Riigipiiri ületamiseks testiga sobivad kuni 48 tundi enne piiriületust tervishoiuteenuse osutaja juures tehtud negatiivse tulemusega PCR-test või EL-i terviseohutuse komitee heaks kiidetud antigeeni test.

Kolmandast riigist saabujad vabastab isolatsioonist lisaks eelnevatele ka esimesel võimalusel pärast piiriületust tervishoiuteenuse osutaja juures tehtud negatiivse tulemusega PCR-test või antigeeni test.

Muudatustega tehakse reisimisega seotud korraldus lihtsamaks ja reeglid ühtlustatakse.

Kontrollimeetmetest on endiselt vabastatud kõik alla 12-aastased lapsed, ka säilivad erandid diplomaatidele, transiitreisijatele, kauba- ja reisijateveoga seotud töötajatele, elutähtsate teenuste osutajatele, samuti jääb kehtima erand õppe- ja huvitegevuses osalemiseks. Kehtima jäävad ka erandid Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele – neilt ei nõuta riigipiiri ületamisel COVIDi-tõendit.

Täna antud korraldused hakkavad kehtima 1. aprillil. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korraldused koos seletuskirjadega veebilehel kriis.ee .

Terviseamet: nädalaga lisandub 8000 nakatunut

Terviseamet: nädalaga lisandub 8000 nakatunut

Terviseameti prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata veidi alla 8000 nakatunu, haiglaravi näitaja peaks minema alla 300.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 9200 nakatunut ning võrreldes üle-eelmise nädalaga on registreeritud nakatunute arv 15 protsendi võrra langenud. "Senine kiire languse tempo on aeglustunud. Nakatamiskordaja R on tõusnud üle 0,8 ja püsib 0,83 piires," ütles Sepp.

Sepa sõnul on viimase 14 päeva haigestumus langustrendis kõikides maakondades, suurimat langust täheldati Põlvamaal. "Nädalaga on muutunud haigestunute vanuseline struktuur, suurenes noorte osakaal positiivsete hulgas," selgitas Sepp ja lisas, et muutus võib osaliselt olla seotud kellaaja piirangu kaotamisega.

Eelmisel nädalal hospitaliseeriti ligi 350 inimest, hospitaliseerimiste arvus langust ei toimunud. Haiglaravi vajab veidi üle 320 inimese. Prognoosi põhjal on järgmisel nädalal oodata haiglaravi langust alla 300, sest üle 60-aastaste nakatumine on langenud 27 protsenti. Viimase 10 päeva keskmine raskeloomulise COVID-19 hospitaliseeritute päevane arv on stabiilselt langenud.

Vaatamata sellele, et COVID-tõendi kontrollimise kohustus ja meelelahutusasutuste kella 23 sulgemispiirang kaotati kaks nädalat tagasi, ei ole olulist haigestumise kasvu veel täheldatud. "Terviseamet kutsub inimesi siiski ettevaatlikkusele, oleme veel kõrge nakkusohuga tasemel. Soovitame endiselt vältida rahvarohkeid üritusi ja kanda maski," ütles Sepp ja lisas, et liikvel on ka teised nakkushaigused, mistõttu tuleb kinni pidada hügieenireeglitest.

Eestil tuleb olla valmis massiliseks rändeks Venemaalt

Eestil tuleb olla valmis massiliseks rändeks Venemaalt Foto: Pixabay

Ekspertide hinnangul tuleb Eestil  aasta lõpus olla tõenäoliselt valmis ulatuslikuks sisserändeks Venemaalt ning erinevalt koju naasta plaanivatest ukrainlastest soovivad venelased lahkuda Pütini režiimi alt jäädavalt, kirjutab Postimees.

Vene sotsiaalmeedias soovitatakse Venemaalt Eestisse elama kolida neil, kellel mujal Euroopas tekiks keelebarjäär. Narvat esitletakse kui supervene linna. «Kõige sallivarnad migratsiooniseadused on Eestis. Kui Tallinnas elamine tundub liiga kallis, siis võib valida Narva, see on supervene linn suure venekeelse elanikkonnaga,» teatas näiteks juutuuber Varlamov.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD