EESTI ELU

Reedel mälestatakse kümneid tuhandeid märtsiküüditamise ohvreid

Reedel mälestatakse kümneid tuhandeid märtsiküüditamise ohvreid FOTO: Aigar Nagel

Reedel möödub 73 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu, kui Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.

"21. sajandil tapetakse ja küüditatakse inimesi Euroopa südames, šovinistlik türannivõim üritab allutada Ukrainat. Inimene, kes peaks olema justkui ülim väärtus, jääb selles maailma ümberkorraldamise tuhinas alati hammasrataste vahele. Langetame pea nende ees, kes viidi Eestist 1949. aastal ja puhkavad Irkutski, Omski, Novosibirski ja Krasnojarski sageli nimetutes haudades ning mujal Venemaa avarustes. Hoiame neid, kes sealt tagasi jõudsid sageli ränkade kaotuste ja hingehaavadega.  Ulatame oma abikäe ja avame südamed neile Ukraina sõjapõgenikele, kes on meie rahumeelsele kodukamarale jõudnud," ütles justiitsminister Maris Lauri.

Patarei vangla, kus Nõukogude võim vangistas tuhandeid süütuid Eesti inimesi, värvub Eesti Mälu Instituudi algatusel mere poolt seekord Ukraina lipu värvidesse, mälestamaks kommunismiohvreid ja avaldamaks toetust Ukrainale. Ukrainat ühendab Eestiga Nõukogude terrori ja okupatsiooni raske kogemus.

Riik eraldab kohalike teede parandamiseks seitse miljonit toetust

Riik eraldab kohalike teede parandamiseks seitse miljonit toetust

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) eraldab selle aasta riigieelarvest kohalike teede parandamiseks 7 miljonit eurot toetust, millest natukene üle 6 miljoni on transiitteede toetus ja 904 000 eurot ettevõtlusega seotud teede toetus.

Transiitteedest eraldab MKM 800 000 eurot Viru-Nigula vallale Uus-Sadama tee rekonstrueerimiseks, 247 100 eurot Põlva vallale Partsi-Meemaste tee rekonstrueerimiseks, 800 000 eurot Kohtla-Järve linnale Kalevi ja Uus-Tehase tänavate rekonstrueerimiseks, 567 000 eurot Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks ja 800 000 eurot Tallinna linnale Rannamõisa tee rekonstrueerimiseks.

Lisaks eraldab ministeerium transiitteede valdkonnast 623 000 eurot Tartu linnale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks, 294 000 eurot Võru linnale Pika tänava rekonstrueerimiseks, 630 000 eurot Sillamäe linnale Rumjantsevi tänava rekonstrueerimiseks, 101 500 eurot Harku vallale Tutermaa tee rekonstrueerimiseks, 561 400 eurot Jõhvi vallale Jaama tänava rekonstrueerimiseks ja  672 000 eurot Valga vallale Vahtra tänava rekonstrueerimiseks.

Ettevõtlusega seotud teede toetusest eraldab MKM 100 000 eurot Tapa vallale Ülesõidu tänava rekonstrueerimiseks ning sama palju ka Rakvere vallale Puiestee tänava rekonstrueerimiseks, Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks, Jõelähtme vallale Saha tee rekonstrueerimiseks, Paide linnale Väike-Aia tänava rekonstrueerimiseks ja Haapsalu linnale Väike-Tööstuse tänava rekonstrueerimiseks.

89 600 eurot eraldab ministeerium Viljandi linnale Reinu tee rekonstrueerimiseks, 87 500 eurot Jõgeva vallale Ringtee pikendus I ja Ringtee pikendus II teede rekonstrueerimiseks, 98 000 eurot Kose vallale Kesk tänava rekonstrueerimiseks ja 28 900 eurot Raasiku vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks.

Kallas: sõjapõgenikud osutusid arvatust nooremateks

Kallas: sõjapõgenikud osutusid arvatust nooremateks

Peaminister Kaja Kallas märkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et seni Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud on osutunud arvatust nooremateks. 

"Sõjapõgenike tulekul arvasime, et tuleb rohkem vanemaid inimesi, kuid tänaseks on selge, et meil on kuskil 39 protsenti lapsed, 45 protsenti naised ja 17 protsenti või 16 protsenti mehed. Lastest, kes on tulnud, 61 protsenti on vanuses 8–18, mis tähendab, et need lapsed on kooliealised, ülejäänud on väiksemad. Praeguse seisuga on hariduse infosüsteemis registreeritud lapsi juba 417,“ viitas peaminister statistikale.

Kallas selgitas, et nendest 417 lapsest alusharidusse on läinud 60, üldhariduses 318, gümnaasiumis 31 ja kutsehariduses kaheksa. „Eesti õppekeelega koolides 417 lapsest on 211, mis lihtsa arvutuse järgi ütleb, et see on rohkem kui pooled, ja keelekümbluses 123. Keelekümblusklassid on need, kus osa õpet eesti keeles, osa vene keeles. Vene õppekeelega koolidesse on läinud 82 õpilast ja inglise õppekeelega üks õpilane, ehk siis valdav enamus on läinud eestikeelsetesse koolidesse,“ ütles peaminister.

Kallase sõnul on oluline mõista, et Ukrainast tulevate perekondade hulgas on nii neid, kes kohe soovivad Ukrainasse naasta niipea kui sõjategevus on läbi saanud, ja ka neid, kellel ei olegi kuhugi minna. Nii et nad tõenäoliselt jäävad siia pikemaks perioodiks. 

„Meie seisukoht on tõesti olnud see, et meil oleks vaja, et need lapsed lõimuksid Eestis. See tähendab, et nad peaksid minema eestikeelsetesse koolidesse,“ toonitas Kallas, lisades, et see on vanemate valik. 

„Oleme rääkinud ka ukraina kogukonnaga, kes tegelikult soovib, et need lapsed läheksid eestikeelsesse kooli või keelekümbluskooli. Kuna neid lapsi on tõesti palju, siis tõenäoliselt me peame tegema ka ühe täiendava kooli. Ja selle me saaksime teha keelekümbluskoolina, nii et seal oleks 60 protsenti õpet eesti keeles ja 40 protsenti ukraina keeles,“ märkis Kallas.

Kallase sõnul on meil väga selge pikk plaan ja see on eestikeelse hariduse arengukava või tegevuskava, kus on kirjas väga selged sammud, mida me teeme. „Me oleme ka selle küsimuse lahendamisel sellest tegevuskavast lähtunud. Meie eesmärk on, et meil ikkagi venekeelseid või venekeelsesse haridussüsteemi rohkem lapsi juurde ei tuleks, vaid et me saaksime minna eesti keelele üle,“ ütles peaminister. 

Ta lisas, et praegu me tegeleme sõjapõgenike probleemiga, mis on lastega seonduvalt haridussüsteemis juurde tulnud.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD