Kuigi teatud spetsiifiliste tootegruppide saadavus poodides on seoses Ukraina sõjaga palju kõneainet tekitanud, ei oma konflikt suures plaanis Eesti kaubandussektorile olulist mõju, leidsid kaubandus- ja majandusvaldkonna eksperdid jaekaubanduskonverentsil.

Vaadates Eesti majandust laiemalt, viitas SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor konverentsil asjaolule, et Eesti ja Venemaa majandused ei ole tegelikult omavahel väga tihedalt seotud ega sõltu me ka olulisel määral Venemaa majanduse käekäigust. Näiteks päriselt Eestis valmistatud toodete eksport Venemaale oli eelmisel aastal vaid 2 protsenti.

Impordiga on analüütiku sõnul probleem suurem, aga ka seal tuleb vaadata numbrite sisse, kus üle poole Venemaalt imporditud toodetest moodustab kütus. See pole aga kütus, mida eestlased enda autodesse tangivad, vaid kütus, mis töödeldakse siin ümber ja müüakse maailmaturule edasi ja see ei jäta Eestisse palju lisandväärtust.

Kui vaadata aga konkreetselt kaubandusvaldkonda ja turu dünaamikat, tõi uuringufirma NielsenIQ tegevjuht Erlend Villems välja, et Ukraina sõda inimeste tarbimist olulisel määral mõjutanud ei ole. "Kui vaadata viimaseid nädalaid, mille kohta meil info on, siis midagi drastilist toimunud ei ole. Turu kasv pigem jätkub ja turul olevates tootekategooriates on tõuse ja langusi," rääkis ta.

Teatavaid muutusi tõi konflikt ekspertide sõnul kaasa aga mõnede konkreetsete tootekategooriate ostmises. Näiteks kasvas hüppeliselt jahu, suhkru, õlide, pasta ja riisi ostmine, samuti liha- ja kalatooted. Mõningast tõusu näitasid ka beebitooted, näiteks beebitoidud, mähkmed või piimasegud. Sealjuures tuleb arvestada ka sõjapõgenike aitamise mõju, kus inimesed ostsid ja saatsid Ukrainasse erinevaid toiduaineid, mis statistikat kallutavad.

Ukraina sõja mõju asemel tajuvad tarbijad kaubandusvaldkonnas pigem üldist ostukorvi kallinemist ning see mõjutab ka nende ostuharjumusi. Pooled NielsenIQ omnibuss uuringus osalenud inimestest tõid välja, et nende majandusolukord on viimasel ajal märkimisväärselt halvenenud või muutub see kehvemaks lähemal ajal.

37 protsenti tõid välja, et kuigi nende majandusolukord ei ole halvenenud, on nad teatud sisseostude tegemisel ettevaatlikumad. Tarbimist üleüldiselt inimesed vähendada ei plaani, küll aga plaanib 22 protsenti eestlastest vähendada premium kategooria ehk kallima hinnaklassi toodete soetamist.

NielsenIQ omnibuss uuring viidi läbi selle aasta veebruaris. Eestist osales uuringus 1600 inimest.